Mis juhtus aastal 1983? Jackson tutvustab kuukõndi

Jackson tutvustab kuukõndi

Ameerika poplaulja Michael Jackson näitab 25. märtsil Californias Pasadena Civic Auditoriumis esimest korda publikule äsjaõpitud tantsuliikumist, mis saab tema esituses nimeks moonwalk (kuukõnd). Kaks kuud hiljem esitab Jackson seda ka televisioonis, plaadifirma Motown 25 aasta juubeli kontserdil. 24aastane kõhn artist ilmub lavale, kandes endale iseloomulikke musti pükse, hõbedast särki ja sama karva sokke, mustade litritega jakki ja vasakus käes üht suurt valget kinnast. Publiku ovatsioonide saatel hakkab kõlama laul „Billie Jean“. Ühel hetkel teeb Jackson pöörde, võtab poosi ja teeb mõned sammud kuukõndi, kutsudes sellega publiku hulgas esile üllatunud vaimustusehüüded. Päevapealt saab see tants kuulsaks kogu riigis ja sellest saab ka signatuurliikumine laulule „Billie Jean“.

Mõisaküla kirik hävib tules

Ööl vastu 30. aprilli kell 00.49 avastatakse Eesti lõunapiiril Mõisakülas, et kellegi kuri käsi on süüdanud luteri kiriku hoone – puitarhitektuuri meistriteose, mis valmis 1934. aastal, arhitektiks Alar Kotli.

Kahjutules hävinevad täielikult torni ülemine osa ja katusekonstruktsioon, paljud alumised hooneosad, orel ja kirikukell. Tules säilinud varemed lammutatakse järgnevatel aastatel, pidades silmas nende varinguohtu ja seda, et kiriku taastamise väljavaated on ebaselged. Ainsana jääb püsima hoone vundament.

Kirikust suudetakse aga päästa 1936. aastast pärinev altarimaal „Päästa mind, Issand“, mille maalis Richard Kivit. Imekombel säilib ka 2,5 meetri kõrgune rist, mis põlengu ajal torni otsast maha kukub. Need mõlemad leiavad koha hiljem samas kohas taastatud kirikus.

Villast saab õnnepalee

Tallinnas Pärnu maanteel asuv uhke juugendvilla saab endale 1983. aastal uue austava ülesande. 1910. aastal vineeri- ja mööblivabrikandi Carl Lutheri suvevillaks projekteeritud hoonesse kolib Tallinna perekonnaseisuamet, mis asus varem draamateatri vastasmajas. Villa ustest hakkavad sisse-välja käima õnnest õhetavad pruutpaarid ja ilmselt seepärast kutsutaksegi seda hellitavalt õnnepaleeks. Mõistagi registreeritakse seal ka teisi elusündmusi, nagu sünnid, surmad ja abielulahutused.

Enne tähtsa asutuse sissekolimist tehti villas korralik remont. Pärast vabrikandi väljatõstmist oli seal tegutsenud lastehaigla, kuid sõja lõpus oli peaaegu kogu hoone sisemus pommitamisel hävinenud. Maja taastati elukorteriteks ja 1956. aastal lastepolikliinikuks.

Tartu Vaim supleb purskkaevus

16. mail juhtub ülikoolilinnas ennekuulmatu lugu, mida hakatakse nimetama Tartu esimeseks häppeningiks. Iga-aastasel Tartu kevadisel vabaõhunäitusel hüppab poolalasti kunstikoguja ja kirjandustegelane Mati Milius ülikooli raamatukogu purskkaevu, seljas vaid trussikud ja vest. Kolme basseiniga purskkaev on alles hiljuti kesklinnas tööle hakanud, nii nagu ka 1982. aasta veebruaris avatud ülikooli raamatukoguhoone. Huligaani peatamiseks kutsutakse kohale miilitsad ja mees saab kolmkümmend rubla trahvi. Kuid see karistus ei peata Miliust, kes on saanud endale austava hüüdnime Tartu Vaim. Tema registrisse mahub teisigi tegevusi, mis võimukandjaid ärritavad, näiteks põrandaaluse kirjanduse kirjutusmasinal ümbertrükkimine ja levitamine.

Suur maalritöö Viljandis

Viljandi tähistab septembris suurte pidustustega oma 700. aastapäeva. Selleks hakatakse valmistuma juba suve hakul. Linnajuhtide ja juubelikomisjoni otsusel plaanitakse kesklinnas remontida lausa 57 luitunud hoone välispind. Elamute ekspluatatsioonivalitsusele palutakse appi asutused ja ettevõtted, kohal on isegi Valgevene maalrite brigaad. Tööd sujuvad viperustega, kuid ajalehe Tee Kommunismile teatel on 20. augustiks kõik plaanitud majad uue välisilme saanud. Linnaelanike ja asutuste abiga korrastatakse ka haljasalad, järveäärsele platsile istutatakse tammed, mis moodustavad ülalt vaadates numbri 700.

Pidustused leiavad aset 21.–24. septembrini nii linnasüdames kui ka äsjavalminud teatris Ugala. Pioneeride pargis saab nautida ka Eesti esimeste värvuspurskkaevude vaatemängu.

RAAMAT - Liiklemisest psühholoogi pilgu läbi

Ingmar Kurg

„Vaata endasse“

Kirjastus Valgus, 1983 

Psühholoog Ingmar Kurg on kõik oma kunagised liiklussaate raadioesinemised kirjutanud raamatuteks. 80-leheküljeline „Vaata endasse“ on neist kolmas ja ühtlasi ka viimane. Kõik need vihikud sisaldavad psühholoogilisi arutelusid, mis on osavalt seotud liikluses tekkivate olukordade ja suhtlusprobleemidega.

Jutt käib muidugi ajast, kui sõidukeid oli hõredamalt ja autod lihtsamad. Kuid rooli taga istuv olend on jäänud üldjoontes ikka samasuguseks. Praegugi kõlab päevakajaliselt autori eessõnas kirjutatud lause: „Vaatame endasse, sest just seal, mitte kapoti all, on paljude meid huvitavate probleemide lahendus.“

Raamatu peatükid algavad põnevate teemapüstitustega, nagu näiteks „Miks kihutajad on sageli argpüksid“ või „Mis muutub meis, kui istume autosse“.  Intrigeeriv on ka seose leidmine inimese elustiili ja autojuhtimise vahel: „Järeldust, et inimene liikleb ja juhib autot nii, nagu elab, kinnitab ka asjaolu, et lahutanute hulgas on tunduvalt rohkem liiklusõnnetuste tekitajaid kui abieluinimeste hulgas. Ilmselt needsamad asjaolud, mis segasid kooselu, segavad ka autojuhtimist ja liiklemist.“

Kas olla nõus või vaielda vastu? See vajab ilmselt veidi mõtisklemist.