Tartus töölaua taga. Professor Gustav Suits läinud sajandi 20. aastatel.Foto: Rahvusarhiiv
28. november 2020, 07:43
Gustav Suits üliõpilasena Helsingis: hing joobunud armastusest
Gustav Suits oli joobunud armastusest, kui ta kirjutas Eesti ühed esimesed erootikast õhkuvad luuleread: „Kius milline on virgumise mõnu/poolhämarikus aimuv siresilma king ja sukk/kleit uduvinene ta peegli sõrval/ta ise taeva asemel siin kõrval,/käe kaelast, rinna rinnalt kisku tund!/oh viibi veel! üks suudlus! minna veel ei sund...“. Luuletust tasub tähele panna, sest nagu ütles tema hilisem abikaasa: Suitsu luuletustes on kirjas kogu tema elulugu. „Tuulemaa“ esimeses trükis 1913. aastal kuulutas ta ka: „ei ahvatle enam mind Kevadeneid ega kellukesed musude ajast. On hüüdnud mind teistsuguste kellade suu...“
Aeg juua joobnuks on armastusest, hõiskas Suits oma esimeses luulekogus „Elu tuli“: „Maailm on ilusaid naisi täis/kuid üks on keda ihkan ma/mu hinge janu ta järel käis –/ja nüüd mu huultel põleb ta./ Aeg juua joobnuks on armastusest...“
Edasi lugemiseks:
Osta üks artikkel
Ühe artikli lugemisõigus
3.99
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid (0)