Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Narva lahingud võideti ja kaotati 

Tõnis Erilaid, 28. november 2020 00:02
Narva linnus ei saanud esimeses maailmasõjas suuri kahjustusi, laastav mõju küll aga II maailmasõjal.Foto: Aldo Luud
27. novembril 1918 saadeti Narva sõjaväeliste ja tsiviilvõimude esindajatele, Saksa sõdurite saadikute nõukogule, Saksa ülemjuhatusele ja kogu Narva linna elanikkonnale Jamburgist kiri, mis meenutas pigem ultimaatumit: „..Kõigi rahvaste imperialistlik sõda on lõppenud, kuid jätkub kodusõda – töölisklassi sõda tema rõhujatega... Me ei nõua, et meid võetakse vastu lillede ja muusikaga, nagu te võtsite vastu 4. märtsil Eestimaa proletariaadi orjastajaid, kuna meid võtab vastu vaimustusega kogu töölisklass, kuid nõuame takistamatut pääsu linna meie salkadele ja sildade ja ehituste terviklikkust...“

Punased olid kaotanud 22. novembril esimese lahingu sakslastega Narva pärast. Nüüd olid sakslased lahkumas ja eestlased positsioonidele asumas, kui 28. novembri hommikul kella 9 ajal neid selja tagant ründasid öösel jõe ületanud punased, kes löödi Joala väljal veriselt taganema. See oli Vabadussõja esimene lahing. Häbiväärselt lõppes ka punaväe katse tulla paar tundi hiljem Popovka küla kohal paatidega üle jõe. Punaste soomusrongi tulek ei aidanud ning keskpäevaks olid lahingud raugenud. Vaenlane löödi kõikjalt tagasi.

Paraku läks neil korda teha kolmelt sõjalaevalt (mis algul kandsid petteks Inglise lippe) dessant Narva-Jõesuhu. Ümberpiiramist kartes lahkusid sakslased Narvast, eestlased olid samuti sunnitud minema ja järgmisel päeval marssisid punaväed linna.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee