Foto: Aldo Luud
Eesti
27. november 2020, 08:27

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Ahto Tallinnast maailmareisile läks

Kordnikud olid hädas, sest sadamakail sagis nii palju rahvast, et enam polnud naela kukkumisekski ruumi. Korravalvurid muretsesid, sest iga hetk võis keegi kaiservalt merre sulpsatada.

Oli pühapäeva, 27. novembri hommik 1932. aastal. Kapten Ahto Valter askeldas jahi pardal, valkjas kampsun seljas ja tohutusuured kalavinskid jalas. Tal polnud aega ärasaatjate poole vaadata. Taglasenööridega askeldas teine kampsunikandja: Evald Tammlaan, hüüdnimega Jänkimees, kes pidi maailmareisist ajalehtedele lugusid saatma. Ameeriklasest ajakirjanik Tom Olsen, kellel oli üll must kampsun, vaatas rahulikult ringi ja ootas, millal veel üks meeskonna liikmetest, kirjanik ja ajakirjanik Rudolf Sirge tekile jõuab.

Laeva on varasemaga võrreldes timmitud ja sellel oli väike mootorgi peal. Algamas oli Ahto Valteri viies ookeanireis ja ta häbenes öelda, et tahab ümber maailma reisida.

Kell 11.20 olid viimased fotod tehtud ja Ahto nihkus kai juurest ära. Sõit ei olnud aga õnnelik. Jänkimees kukkus Biskaia lahel ookeani, külmetas ja jäi haigeks ning tuli Hispaanias maha munsterdada. Ka Sirge oli merel loksumisest tüdinud. Valter ja Olsen jäid kahekesi ning võtsid kursi Floridale, mis jäi nende reisi lõpp-punktiks. Valter läks luksusjahtidele tööle. Ta kogus raha ja võttis ameeriklanna naiseks ning hankis endale Saaremaal tehtud paarikümnemeetrise kaljase, millega saigi maailmasõit lõpuks teoks.