Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas riigieelarve ühildus kahenaisepidamisega 

Tõnis Erilaid, 18. november 2020 00:10
Foto: PantherMedia/Scanpix
Kummaline aasta oli 1928. Riigieelarve arutlusel tõusis järsku oluliseks teemaks kahenaisepidamine. Nimelt teatas ette kandev riigikogu liige, et ta vaatas Riigi Teatajat ja nägi seal teadet ametnike atesteerimisest, kuid mitte sõnagi nende perekonnaelu auväärsusest.

Vastu päriti, et mida see auväärsus lihtsas eesti keeles tähendab. „See tähendab, et ühel mehel ärgu olgu kaks naist,“ vastas ettekandja. „Mis see teistele korda läheb, kui kellelgi on kaks naist?“ kõlas vastu. „Seadus seda ei  luba,“ kärgatas ettekandja. „Piiblis oli isa Aabramilgi mitu naist!“ „Need olid vanad ajad,“ teatas ettekandja. Talle ruttas appi koosoleku juhataja: „Palun abielu asjades mitte liiga kaugele minna, see segab eelarvevaidlusi!“

Kuid ametnike atesteerimise vastased ei rahunenud ikka: „Atesteerimine on lihtsalt naljategemine. On teada, missugused on suhted ülemuse ja alamametnikkude vahel. Eriti siis, kui alamametnik on naine, kellele jumal on loonud ilusa ja ümmarguse näokese. Kas te kujutate sarnase „hingeelu“ juures ette atesteerimist, sest seegi on hästi teada, kuidas kõrgemad ametnikud kõlblusevastast elu elavad...“

Lausa läbi ime suudeti lõpuks kahenaisepidamise ja kõrgete ametnike kõlbluse arutamise järel ka riigieelarve esimene lugemine lõpetada, pärast seda, kui rahandusminister risti ette lüües tõestas, et see 10 000 rikka abistamise kava ei ole.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee