Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas valelikust poliitikast sai kõrini

Oli 2012. aasta. 13. novembril olid juba suuremad meeleavaldused Tartus ja Tallinnas, liikumine kogus hoogu sotsiaalmeedias ja järgmisel päeval andsid tuntud ühiskonnategelased välja pöördumise „Harta 12“, millega liitus Facebookis tuhandeid inimesi. 

„Võimulolijad Eestis ei tunne enam vajadust avalikkusest välja teha. Valitseb arvamus, et eesmärk pühendab abinõu. Võimukandjad naeruvääristavad demokraatia mängureegleid. Võim on müüdav. Võimu nimel valetatakse,“ öeldi hartas. „Kodanikel peavad olema laialdasemad võimalused oma poliitilise tahte avaldamiseks kui korralised valimised, luua tuleb rahvaalgatuse instrument.“

Viis aastat hiljem oli Tõnu Viik sunnitud möönma: „Poliitikas kujundavad ilma inimesed, kes on erakondliku organisatsiooni kogenud funktsionäärid... ja tulemus on aina monotoonsem ja vähem inimesi kõnetav... Ideid, värskust ja inimestele kordaminekut on seoses poliitika professionaliseerumisega kahjuks vähem.“