Foto on illustreeriv.Foto: Vida Press
Eesti
14. november 2020, 00:07

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas piiritusekuningale mälestusmärk tehti

Ajakirjanikud olid esimesed, kes õnnetuspaika jõudsid pärast Sakala toimetusse tulnud telefonikõnet ja nägid, et Tallinna–Viljandi maantee viiendal kilomeetril Kingu talu väravas lamas esiotsaga Viljandi poole seisva lahtise sõiduauto Ford juures maanteetolmus kaks verist inimkeha. Oli 23. juuli 1932. Autol olid aknaklaasid katki, üks ratas oli alt ära ja selle puukodarad vedelesid teel segiläbi Saksa ja Soome markadega, mis lendasid õnnetuse ajal välja Eesti piiritusekuninga (ka Kolga krahviks kutsutud) Eduard Krönströmi taskust. Kui linnaarst lõpuks kohale jõudis, oli autojuht juba surnud. Krönström suri haigemajas samal õhtul. Ilmelikul kombel sai vaid kriimustusi kolmas autos olnud mees, Krönströmi asjaajaja. 

Piiritusekuningas oli Viljandis otsinud autojuhti, kes „võtaks jalad kõhu alt välja“ ja kihutaks ta Kolga randa oma tallu. Leiti selline mees, kel oli ka auto kohe võtta. Kihutamine oli muidugi liialdus – Fordi kiirus võis olla 60 km/h, kui see teelt paiskus ja pleki kolisedes tagasi ratastele uperpalli tegi. 

Järgmisel aastal oli maanteeserva mätaskünkal Tallinna meistrite tehtud pruunikastähnilisest marmorist mälestusmärk maakividest alusel püsti. Obelisk oli silma järgi poolteist meetrit kõrge ja sellele oli Tallinna Posti andmeil kirjutatud: „Siin kohal sai õnnetut surma Eduard Krönström 23. juulil 1932.“ ning allpool „Nii murdub elu“.