Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas õppursõdurite monument pooleli jäi  

Tõnis Erilaid, 13. november 2020 00:05
Foto: LAURA OKS
Oli 13. november 1927, kui reaalkooli ees avati Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussammas (tuntud ka kui õppursõdurite monument või „Reaali poiss“. Ferdi Sannamehe tehtud kuju arhitekt oli Anton Soans. „Paljud ei tea, et graniitalusel seisva jõulise mehekuju modelliks on arbiter Nikolai Matvejev, kes Tallinna publikule tuntud elukutseliste maadlusvõistlusilt. Kuna see mees omab toredat keha, on ta tihti poseerinud teistelegi kunstnikele,“ kirjutas Tallinna Post.

1938. aasta lõpul kurdab Uus Eesti, et Tallinn on monumentide poolest kahtlemata kõige vaesem pealinn Euroopas, aga kiidab õppursõdurite monumenti.

Sõna saab ka Sannamees, kelle sõnul oli monument kavandatud hoopis ulatuslikum. Rahast jäi aga puudu ning valmis ainult keskmine osa. „Osa ei saa andagi aimu tervikust, see jätab vaid nigela, mannetu mulje, olles kooskõlatu ümbruse ja taustaga. Õieti see üksikfiguur kujutab vaid põhiideed – tungi valguse, vabaduse poole,“ ütles skulptor, lisades, et vaja oleks umbes 20 000 krooni, et monument lõpetada. 

Paraku lõpetamata see jäigi. Mälestussammas võeti maha 1940. aasta septembris ja hävitati Nõukogude okupatsioonivõimude käsul lõplikult 1948. aastal. Koopia tegid 1993. aastal esialgsete kavade järgi skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk. Selle aasta veebruaris pandi üles vaid keskmine osa algselt kavandatust.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee