Foto: Aldo Luud
Eesti
12. november 2020, 00:13

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti valmistus näljatalveks

Oli karm oktoober 30 aastat tagasi. Ülemnõukogus kurtis üks saadik: „Saksa okupatsiooni ajal anti inimesele 180 grammi võid nädalas. Nüüd, Nõukogude okupatsiooni ajal, antakse 200 grammi kahe nädala peale.“ Teine naljatles kibedalt: „Kahjuks on poes veel piima. See on tingitud suurfirmade inertsist, mis ei võimalda neil piimatootmist kiiresti vähendada!“ Kolmas provotseeris: „Anname oma praegu välja jagatud puhvetitalongid ära ja hakkame sööma sama viletsat kraami, mis teisedki!“ Heakskiiduhüüdeid sellele ei järgnenud.

Jutte kuuldes päris Stockholmi Eesti Päevaleht novembris toonaselt ministrilt Arvo Kuddolt: mis teil seal ometi toimub?

„Olukord on veelgi halvem, kui arvatakse,“ nõustus Kuddo. „16. oktoobri hinnatõus pani meid muidugi muretsema. Puhtmajanduslikud pinged olid tõepoolest suured vähemalt kuu aega enne seda. Rünnati kauplusi ja osteti kaupa kokku.“

Kuddo väitis, et pärast hinnatõusu jääb inimeste jutu järgi osa kaupa isegi letile. „Väga tõsine probleem on seoses eeloleva talvega. Vajaliku tooraine saamiseks on sõlmitud lepinguid ainult 15 protsendi ulatuses. Talv võib majanduslikult väga keeruliseks kujuneda. Võivad tekkida väga tõsised konfliktid. Nälga pole siiski oodata, sest ilmselt on meie toiduainete varud küllalt piisavad, eriti liha ja piimatoodete osas. Külmkapid ja lihakombinaadid on kõik kaupa täis.“

Kuddo hooples. Poelettidel valitses ometi tühjus.