Kas mäletate? Granaatkäevõru ja müntidest valmistatud kee

Granaatkäevõru

See uhke käevõru on valmistatud granaathelmestest ja on osa 17. sajandi leinariietest. Granaadikivikesed on aetud niidi otsa ja ühendatud otstest siidipaeltega. Käevõrus on tervelt 15 helmerida. Leitud on see 1830. aastal pärast Oleviste kiriku põlengut taastamistöödel ühe naise hauakambrist. Käevõrul on ka paariline.

Kui raha jääb üle

Pildil on sõdadevahelise Eesti vabariigi müntidest valmistatud kee katke. Meister on  10sendised ühe lüliga keeks ühendanud. Sellise kujundusega 10sendised tulid käibesse 1931. aastal. Rahadest kettide ja keede kandmine on tava, mis läheb tagasi keskaega ja elab edasi praegugi rahvariiete juures. Kahjuks on pildil olevast ketist alles vaid katke. Tervet keed võidi kanda kaelas või puusal.

Tantsupidu rinnas

Pildil on ehtekunstnik Salme Raunami 1959. aastal valmistatud pross „Pidu“. 38aastase Eesti NSV Kunstifondi Kunstitoodete Kombinaadis töötanud kunstniku hõbepross kujutab kolme rahvariideid kandvat tantsupaari, kes teevad hoogsaid polkasamme.

Imiku esimene meelelahutus

Tegelikult paljud kindlasti ei mäleta, sest need Tartu Plastmasstoodete Katsetehases 1986. aastal valmistatud mitmevärvilistest kuulikestest koosnevad kummiga kõristid käisid  lapsevankri katte külge. Ilmselt on paljud meist neid puurinud, uurinud ja imestanud, kuni silmalaud väga raskeks läksid ja kinni vajusid. Juhtus see siis õues, rõdul, aianurgas või teel, mida mööda käru parasjagu lükati. Ilmselt paljud meist on neid pidanud maailma kõige naljakamateks asjadeks ja naernud laginal iga kõrina peal, seni kuni silmalaud jälle raskeks muutusid. Ei saa kuidagi öelda, et imiku elus sel ajal vähe värve oleks olnud.

Aga paljudele on see kindlasti kaunis mälestus oma lapse või lapselapse beebiajast, kui lapse näole hakkasid ilmuma esimesed naerukurrud ja kostma arglikud naerukilked. Heldimust kui palju!