Järgmisel päeval kirjutasid ajalehed: raudtee esimese osa Tamsalust Järva-Jaanini ehitas parun Üksküll paekivi veoks lubjavabriku juurde. Pärast on Vene valitsus teed Tamsaluni pikendanud. „Terve raudtee kannab ajutist laadi. Mullatööd on lõpetamata, kraavisid tee ääres ei ole, sillad puust ajutised ehitatud ja osalt juba läbi mädanenud... Ühtlasi kerkis küsimus, kas parem ei oleks liin Järva-Jaanist läbi Ambla otse Tapani ehitada. Ambla rahvarikas alev muudaks raudtee kasumlikuks,“ märgiti lehtedes.
Aeg läks. 1933. aastal pöördus raudtee juurde tagasi Postimees: „Kui Järva-Jaani ja Paide vahel on kitsarööpaline tee õgvenduste ja ümberehituste tõttu märksa korralikum, siis Järva-Jaani ja Tamsalu vaheline teeosa on senini täiesti korratusse ja hooletusse jäetud.“
1937. aastal pandi uued mugavamad mootorrongid (rööbasomnibussid) käima, kuid Tapa poole rööpaid ei keeratud. Küll aga tekkis nõudepeatus Mäo asula lähedale, kus raudtee ristus maanteega (mis toona polnud küll peamine tee Tartu sõitmiseks, mindi ikka mööda Piibe maanteed). Raudteevalitsuselt loodeti ka peatuse rajamist Paide Laia tänava ülesõidukohale. See jäi ilmselt tegemata.
Türi–Paide–Tamsalu kitsarööpaline raudtee aga tegi ikka muret ja võeti lõpuks 1972. aastal kasutuselt.
Kommentaarid