Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 62 kilomeetrit raudteed riigile muret tegi (9)

Peale sõda oli Türi-Tamsalu raudteel,nagu ka teistel raudteedel,suur puudus reisivaguneist.Neid oli vähe,lisaks mõni trofeevagun.Siis ehitatigi Mõi- saküla ja Tallinn-Väike depoodes meistrite ja töölis- te poolt osa kaubavaguneid ümber reisivaguneiks. Neil vaguneil olid pikad pingid seinte ääres,bursui- kaahi vaguni keskel ja kitsad aknad,kust suurt välja ei näinudki.Aga sõita oli vaja ja nii tol ajal Türi-Tam- salu raudteel sõidetigi.Vahel oli reisiseltskond tore ja sõit möödus kiiremini ning juttu jätkus nagu aas- taid hiljem Pauligi-kohvireklaamis lubati.

1932.a. valmis Vajangul uus raudteejaama hoo- ne.See sai samasugune,nagu Kaarli jaamahoone, valmides tüüpprojekti järgi.Seni oli Vajangul,aga ka Võhmutal,Järva-Jaanis ja Vodjal jaamahoonete ase- mel kasutatud barakke või rööbastelt äratõstetud kaubavaguneid.Need ei täitnud ajapikku oma ees- märke ja riivasid ka silma.Teistesse jaamadesse, peale Vajangu,rajati küll puidust hooned juba varem, ent ometi olid needki palju paremad,kui eelpool- kirjeldatud lahendused ja toimisid nii 1972.aastani. Tartus,18.juunil 2021.a.

1938.a. kasutuselevõetud rööbasomnibussid Ro.11 ja Ro.12 kandsid kolme nime: Järva ekspress,Järva Liblik ja Viitak.Viimane nimetus tulenes tolleaegse teedeministri N.Viitak`i järgi,kes vägagi toetas röö- basomnibusside kasutuselevõtmist.Need rööbas- omnibussid olid rahva poolt väga hinnatud ja soosi- tud sõidukid: peale ilusa ja moodsa välimuse pak- kusid nad ka head,kiiret ja mugavat sõiduelamust. Rahvale meeldisid nad väga.Igakord,kui rööbasbus- sid peatusid näiteks Paide,Vodja,Järva-Jaani jt. jaa- mades,kogunes sinna rahvast: nii sõitasoovijaid,kui ka uudishimulikke,keda köitis uus tehnika.

1936.a. rajati Tamsalu jaama ümberlaadimisplat- vorm,hõlbustamaks ümberlaadimistöid kitsa- ja laiarööpmelise raudtee vahel. Tamsalu jaamas oli ka raudteetööliste elumaja Nr.6,mida kohalikud tunnevad Kuke lossi nime all. 2021.a. olid sellest alles ainult varemed.Sama hal- vasti läks ka Tamsalu kitsaröpmelise jaamahoonel. Tartus,16.juunil 2021.a.

Eesti Vabariigi ajal,1936.a.,ehitati Tamsalu jaa- mas uus ümberlaadimisplatvorm,hõlbustamaks laadimistöid. Tamsalu jaamas oli raudteetööliste elumaja Nr. 6,mida kohalikud tundsid Kuke lossi nime all.Sel majal oli ka kaks keerdtreppi.2021.a. olid sellest järel vaid varemed,nagu Pirita kloostrist...Väga hal- va seisus oli ka Tamsalu vana kitsarööpmelise jaamahoone: see lasti uute omanike poolt käest ära ja hiljem polnud hoonel isegi enam katust... Tartus,16.juunil 2021.a.

Türi-Tamsalu raudteel veeti Nõukogude ajal ka raskekaalulisi kaubaronge mootorveduritega TU2.Ajakirjanduses ilmusid siis artiklid,et see ja see vedurijuht on toimetanud raskekaalulise ron- gi sihtjaama.Jaamateenijad pidid vedurimeestele kindlustama nn.rohelise koridori,et rong viperus- teta kohale jõuaks ega teel hilineks. Ka olid jaamateenijatel kohustuseks täita va- gunite laadimis- ja tühjendamisnormid,jälgida tu- li ka vagunite seisuaja norme jms. Nõukogude ajal oli Türi-Tamsalu raudteel käi- gus kaks reisirongipaari päevas. Tartus,16.juuni eisuaja norme).