Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kokku aheldatud vangid plehku panid
Et valvuritel oleks kergem, aheldati nad Tallinna keskvanglas kokku. Kui aga vangid käsutati neid jaama viinud bussist välja, raputas Aleksander esimesena rauad kätelt maha ja mõlemad pistsid jooksu.
August leiti kiiresti rööbaste vahelt üles: ta oli end samasse lähedale liiprikuhja taha peitnud. Aleksander aga kadus esiti kui tina tuhka. Tal oli ka lihtne, sest talle oli vangirõivaste asemel erariided selga jäetud. Pruun pintsak ja sinakashallid püksid.
„Mõlemad vangid viibisid Tallinna keskvanglas läbikäijate nime alla ja saabusid siia hiljuti Viljandist edasisaatmiseks Tartu,“ kirjutab Waba Maa 16. oktoobril 1937. „Kuidas vangidel korda läks oma käed raudadest vabastada, on jäänud esialgu mõistatuseks. Näib tõenäoline olevat, et meestel õnnestus omnibuses sõidu ajal käerauad kuidagi lahti muukida.“
Paraku ei saanud Aleksander kuigi kaua vaba olla. Ta jõudis küll piirilinna Valka välja, kuid ei suutnud sealgi varastamisest hoiduda. Nimelt proovis ta Antslas õnne üksiku naise majas, aga jäi vahele ja toodi kolme nädala pärast Tallinna tapiga tagasi.
Kommentaarid (0)