Foto: Aldo Luud
Eesti
15. oktoober 2020, 00:03

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas reporter avastas kraadede lemmikpaiga

Oli 1929. aasta oktoober, kui Uudislehe ajakirjanik käis tallinlaste lõbustuskohti pidi, otsides siinsete noorte kraadede lemmikkohta ehk pealinna Montmartre'i. Mitte Pariisi kunstiboheemi, vaid sealsete apaššide (kelmide ja röövlite) asupaiga kohalikku vastet. Ja leidiski.

„Tallinna Montmartre'iks, muidugi taskukaustaks, on Rahvaaed Väike-Tartu maanteel. Seal lõbutseb kogu pealinna shimmi-noorsugu. Kui võõras Rahvaaeda satub, sattub ta jahmatusse, kuuldes selliseid lauseid nagu: „Karlutt, kurat, kas täna ka looma hoovi tõmbad? Ära sa aga minu Lainesse puutu, siis saad nuga, mis kärtsub!“ 

Muidugi käisid loomaaiaks kutsutud Rahvaaias vaid alalised kunded. Noored, keda hiljem kraadedeks kutsuti. „Tullakse, tantsitakse, juuaksegi, kui raha on – ning kakeldakse. Iga võõras, kes siinsete daamidega tahaks teha tutvust, langeks kambapoiste rusikate meelevalda. See on kõrvaline. Peaasi, et noored on leidnud koha, kus end tuntakse kodus, lõbusa ja heatujulisena,“ kinnitab Uudisleht. Kuid lühikese seelikuga plika, kes andis tantsule kutsujale korvi, sai kindla peale kohe nahatäie.

Neile, kes ei tunne endisaja Tallinna geograafiat – Väike-Tartu maantee jooksis Suur-Tartu maanteelt Kivisilla tänava juurest Väike-Pärnu maantee poole. Need nimetati 1936. aastal ümber Sakala tänavaks. Pärast 1944. aasta märtsipommitamist ja selle kandi ümberehitamist on endise maantee suunda raske näha.