Foto: Zuma Press
Eesti
14. oktoober 2020, 00:10

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas poolakad oma okupeeritud koju kibelesid

Poola oli 1939. aastal juba Saksa ja Vene sõjavägede poolt okupeeritud, kui Eestis korraldati siin põllutööliste ja kaevuritena ametis olnud poolakate seas küsitlus: kas soovite koju tagasi pöörduda või Eestisse jääda ja tulevikus ka kodakondsus võtta.

Esmaspäev kirjutab 14. oktoobril: kuigi enamik põllutöölistest on vallalised, sageli isegi vanemateta, ei taheta siiski võõra rahva hulka elama jääda. Suurem osa neist tahab võimalikult kiiresti lahkuda ja koju tagasi minna. „Paljudel puuduvad juba pikemat aega igasugused teated kodust ning omastest ja osalt ka sellepärast pole siin süda rahul,“ märgib Esmaspäev. Paljud aga on pärit Vilno (Vilniuse) piirkonnast ja tervitavad rõõmuga selle maa-ala üleminekut Leedu riigi kätte.

Kiviõlis töötavate kaevurite arvamus oli risti vastupidine. „Poola soost kaevurid tahavad jäädavalt asuda elama siia, kui neile vastavate võimude poolt takistust ei tehta. Kuna nüüd on juba kohapeal töötatud kolm aastat, tahavad poolakad astuda samme, et neid võetaks Eesti kodakondsusesse... Paljud poolakad on siin olles abiellunud eestlannadega ja kogu elu-oluga täielikult kohanenud. Poolakatel on kohapeal ka oma kool ja kirik, samuti klubi, kus sageli koos käiakse, eriti pärast kodumaa traagilist saatust. Kaevanduses töötavate poolakate arv ulatub Kiviõlis 70-le, koos perekondadega tõuseb poola koloonia elanike arv umbes 300-le.“