Foto: Mati Hiis
Eesti
13. oktoober 2020, 00:11

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Niguliste salapäraselt põlema lahvatas

Kell oli mõni minut üle ühe ööl vastu 13. oktoobrit 1982. aastal, kui hirmsa praksumise ja paukude peale üles ärganud Jaan Kross helistas tuletõrjele, edastades neile hiiobisõnumi: „Niguliste põleb!“  

Tornikiiver oli juba üleni leekides ja hakkas viltu vajuma. Torn tegutses nagu korsten, andes leekidele hoogu juurde. Tuletõrjujad andsid endast küll kõik, kuid tegelikult polnud neil Niguliste päästmiseks suurt midagi teha: neil polnud nii pikki redeleid, mis oleksid torni ulatunud.

Nii jäigi tallinlastele meelde järgmise hommiku vaade: tornikiiver rippus Harju tänava haljasala poole. Kogu ümbrus oli põlengutossu täis. Sellest, et Niguliste täies hiilguses taastamisega oleks lõpule jõutud, jäi vaid napilt kuu aega puudu.

Millest tuli lahti pääses, jäigi selgusetuks. Mõned kinnitasid, et süüdi oli eelmisel päeval torni tule kustutamise tarvis pandud veetoru keevitanud töömees. Teised arvasid, et tegu oli süütamisega. Kirikus oleks pidanud öösel olema kaks valvurit: üks väljas ja teine sees. Viimast polnud aga kohal ja kahtlustati, et tema palk läks hoopis kellegi teise tasku. Väljas olev valvur aga olevat läinud kolleegidega Harju tänavale juttu puhuma ja teadagi, mille abil ööd lõbusalt veetma. Ta kinnitas, et töömehed panid kirikut ümbritseva plangu värava lukku ega pääsenud seetõttu objektile ligi.

Õnneks polnud kirikust midagi väärtuslikku. Ainult orel oli juba paigas. Aga seegi ei saanud kannatada.