ESIMESENA PARIISIS: kõigepealt särasid elektrituled Moulin Rouge'is

PARIISI PÄRL: Moulin Rouge'i algne hoone Pariisis Montmartre'i jalamil põles 1915. aastal maha ning selle uuesti ülesehitamiseks kulus kuus aastat.Foto: AFP/Scanpix

Maailm

9. oktoober 2020, 16:42

Sama elekter sai saatuslikuks – legendaarse kabaree esimene hoone põles elektrilühise tõttu maha

ESIMESENA PARIISIS: kõigepealt särasid elektrituled Moulin Rouge'is

Triin Tael

Pariisi kuulsaim kabaree Moulin Rouge ehk Punane Veski lõi uksed valla 6. oktoobril 1889 – viis kuud pärast Eiffeli torni avamist. Lühtrid sirasid peegelseintelt vastu, šampanja voolas ojadena ja Moulin Rouge'i särtsakad tantsijannad tõid saali pilgeni täis. Aias peibutas unustuse ihalejaid hiiglasliku elevandi kujuline oopiumiurgas, kuid ennekõike sai kabaree tuntuks skandaalse moetantsu, jalgu pilduva ja sabaalust näitava kankaani poolest.

Ehkki kankaan oli sündinud kadrillinimelise seltskonnatantsu põhjal juba õige mitu aastakümmet varem, tegi just Moulin Rouge selle kuulsaks. Varem oli kankaani tantsitud soolotantsuna, tihtipeale tegid seda meesartistid (või nokastanud tudengid). Kuid Moulin Rouge'I laval pildus keevalise meloodia saatel jalgu terve tantsijannade rivi.