Foto: Õhtuleht arhiiv
Eesti
5. oktoober 2020, 00:05

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas lendurite Euroopa-reis pahandusega päädis

Kaks Eesti lendurit tõusid 1931. aasta septembris õhku Saksamaalt Böbingenist Stuttgardi lähedal sealsest Klemmi tehasest saadud sportlennukiga Es-UST, et teha Euroopale ring peale. Kiviõli bensiinivabrik oli eestlaste lennuspordi esimese sellise suurettevõtmise tarvis erikütuse teinud ja juba vahemaandumiskohtadesse valmis saatnud.

Oli pühapäeva, 4. oktoobri õhtupoolik ja kell näitas kolmveerand viis, kui Es-UST pärast umbes 6000 kilomeetri läbimist Lasnamäe sõjaväeaerodroomil maandus. Lennuväekapten Evald Döring ja kaassõitja, lennuki omanik Heinz Ungern-Sternberg, olid oma reisiga edukalt hakkama saanud. Lennuplats oli õnnitlejatest tulvil.

Pahandus puhkes paari tunni pärast. Keegi polnud välismaalt saabuva lennuki maandumisest korrakohaselt teatanud piiripolitseile ega tollile. Need kuulsid asjast ja kiirustasid kohale alles siis, kui lennuk juba angaaris seisis.

„Mitte et me kahtlustaksime lendureid salakaubaveos, aga see on juba teine kord kaitseväe aerodroomil, kui lennukeid ilma kontrollimata maandub,“ kurjustas piiripolitsei esindaja. „Tollivõimud tahavad samme astuda, et niisugused juhtumised enam ei korduks.“

Teadaolevalt Eesti sõjaväelendurid rohkem Euroopas seiklemas ei käinud. Evald Döring saadeti aga nõukogude ajal otsemaid Siberisse. Pärast vabanemist lubati tal imekombel pere juurde Rootsi elama minna.