Noortemäss 1980: rahutuste laine kestis nädalaid

1980. aasta sündmused Eestis raputasid stagneerunud ja umbset nõukogude õhustikku. 5. ja 6. juulil toimus XIX üldlaulupidu, 21. juulil tähistati Eesti NSV (Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) 40. juubelit, aasta tähtsündmuseks oli 19. juulist 3. augustini Moskvas toimunud XXII suveolümpiamängud ning olümpiaregatt Tallinnas. Kuna NSV Liit pidas Afganistanis sõda, otsustasid paljud riigid olümpiamänge boikoteerida. Elevust täis suvele järgnes 22. septembril peetud jalgpallimatš Tallinna Kadrioru staadionil, mis sai sütikuks noorterahutustele, kui võimud ansambel Propelleri esinemise järsult lõpetasid. Massikorrarikkumised olid NSV Liidu ulatuses haruldased juhtumid.

Tollal põhjendati rahutusi sellega, et noored olid sündmusrikka suve järel „üles köetud“ ja pärast vaakumit toimus energiaplahvatus. Kuid noortemässu taustal oli protest venestamise ja nõukogude korra vastu, kartus Vene sõjaväeteenistuse ja Afganistani sõtta saatmise ees. Propelleri tohutu menu noorte hulgas oli tänu tema lauludele, mis olid kantud ajastu absurdsusest.

Tollane Eesti Raadio ajakirjanik Mart Ummelas meenutas 1988. aastal, et ajakirjanikel tekkis Moskva olümpiamängude ajal idee tähistada olümpiamänge jalgpallimänguga – n.-ö sajandi matšiga televisiooni ja raadio meeskonna vahel, kus mõlemal pool oleksid inimesed, kes olid olümpiamängudega seotud. Kadrioru Dünamo staadioni kasutamise aeg saadi esmaspäevaks, 22. septembriks. Saatuse tahtel osutus see päev nn. Tallinna vabastamise päevaks (22. septembril 1944 hõivasid Nõukogude väed Tallinna), mil heisati ka Eesti NSV riigilipud. Keegi ei osanud aimata, et oodatud tuhande pealtvaataja asemel saabub kohale mitmetuhandeline noortemass. Jalgpallimatšist oli kuulutatud raadios ning ka ajalehe Noorte Hääl spordirubriigis ilmus teade, kus lubati ka „lahedat tantsumuusikat nimekalt vokaal-instrumentaalkollektiivilt“. Rohkem kui jalgpall tõmbas noori kohale ansambel Propeller.