Kaks tütart ja ühe poja sünnitanud Helmine-Kuningundel aitab kolmikuid hoida haigemaja talitaja.Foto: Ajalooarhiiv
Eesti
5. oktoober 2020, 13:59

KOLMIKUD SÕJAEELSES EESTIS: nende sünd tähendas pigem ahastust kui rõõmu

Kolm-neli korda aastas ületas mõne naise nurgavoodiaeg üleriikliku uudistekünnise – just nii tihti sündis okupatsioonieelses Eestis kolmikuid. Paraku tähendas nende ilmaletulek pigem ahastust kui rõõmu.

Kolm-neli korda aastas ületas mõne naise nurgavoodiaeg üleriikliku uudistekünnise – just nii tihti sündis okupatsioonieelses Eestis kolmikuid. Paraku tähendas nende ilmaletulek pigem ahastust kui rõõmu.

Hiiumaa lõunatipus, Kõmmusselja külas pidas 52aastane Aleksander Pendisson riigirendikohta ning tema elujärg polnud kiita. Tööd jagus ohtralt ning lapsi, kellest vanim napilt üle kümne aasta, oli peres kokku kuus. Kuid toimetulek tõotas minna veel keerulisemaks, sest Aleksandri naine Aliide oli iga hetk uuesti sünnitamas.

Kui see hetk 1935. aasta lihavõttepühade laupäeval kätte jõudis ja väike poisipõnn suure kisaga maailma tervitas, tundis Aliide ennast hoopis teisiti kui varasemate sünnituste puhul. Meeletud valud ei tahtnud pärast beebi ilmaletulekut kuidagi taltuda, vaid näisid hoopis ägenevat. Järgmisel päeval selgus ka põhjus – Aliide sünnitas veel kaks last, poisi ja tüdruku. Paraku oli tema eluramm sellega otsas ning 39aastane naine heitis sealsamas nurgavoodis hinge.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99