EESTI ESIMENE SEENEKASVATUS: šampinjone kasvatati praegusel Mustamäel
Ajakirja andmetel võis sööklate menüüst leida näiteks sellised road nagu filee šampinjonidega, kala kurgileemekastmes šampinjonidega ja neerud veinikastmes šampinjonidega.
Eesti polnud muidugi esimene koht, kus šampinjone tööstuslikult kasvatada püüti. Prantsusmaal oli neid ajakirja andmetel kasvatatud vanades kaevanduskäikudes juba enam kui sada aastat enne siinseid esimesi katsetusi. Venemaal kasvatati esimesi šampinjone Odessa ja Krimmi maa-alustes kivimurdudes. „Praegusel ajal praktiseeritakse šampinjonide kasvatamist edukalt suurte linnade, Moskva ja Leningradi ümbruse aiandites,“ märgiti ajakirjas.
Meisterkokk A. Valkna Astoriast andis lugejatele ka ühe šampinjoniretsepti: 100 g šampinjone, 15 g võid, 3 g jahu, 7 g tomatipastat, veerand sibulat, 75 g puljongit ja 10 g punast madeirat. Šampinjonid puhastatakse ja asetatakse nõrka sidrunimahlalahusesse, et need pruunikaks ei tõmbuks. Seejärel hautatakse seened koos hakitud sibulaga võis (mitte pruunistada!), lisatakse jahu, siis muud koostisosad. Viimasena lisatakse madeira. Lauale antakse roog koos kartulikroketitega.
Võib muidugi vaielda, oli see ikka Eesti päris esimene seenekasvatus - ajalehest Sakala võib lugeda, et näiteks keegi S. Minkov olevat püüdnud Nõmmel Raudtee tänaval seeni kasvatada juba 1932. aastal. Pole aga andmeid, mida ja kui suure eduga ta täpselt kasvatada üritas ja kas tema toodang ka laiema avalikkuse ette jõudis. Igatahes lõppes tema eksperiment põlenguga ja suurema kindlustussumma nõudmisega.
Kommentaarid (0)