SUPERTEHAS TARTUS: endise kammivabriku kilekotid avasid Nõukogude Liidus kõik uksed

Tartu kammivabriku, tänase Estiko Plastarise, ajalugu ulatub sajakonna aasta taha. „Täiesti võimalik, et Tartus on valmistatud miljard kammi. Kui juba enne sõda tehti siin kokku kuus miljonit kammi ja nõukogude aja tippaastatel 60 miljonit kammi aastas, mis see miljard siis ära ole!“ ütleb ajaloolane Daimar Lell, kes on põgusalt uurinud kunagise Tartu kammivabriku järeltulijat. Tõeliselt kuulsaks sai kammivabrik aga nõukaajal kilekottidega - kui neilt tootjale viitav märge maha nühiti, avasid need Nõukogude Liidu avarustes kõik uksed.

Kammivabrik, ametliku nimetusega Tartu plastmasstoodete katsetehas, oli sarnaselt teiste nõukogudeaegsete suurettevõtetega justkui riik riigis. Lisaks põhitootmisele Tartus olid ettevõttel filiaalid Karksis ja Kallastel, klubi koos tantsuringide ja laulukooriga, oma lasteaed, spordibaas Sihval, pioneerilaager Sangaste lossis ja isegi (kirjade järgi töölissööklana vormistatud) palmihoone. Ettevõte tegi kõik, et nende töötajad ennast võimalikult hästi tunneksid.

Kõik algas kuurist