Eesti

ÜHE TORNI LUGU: Punane torn – ainus mälestusmärk keskaegsest Pärnust (1)

Jaak Juske, 8. oktoober 2020, 13:48
Foto: Erakogu
Sõjad on Pärnut kõvasti räsinud. Nii on kogu keskaegsest hansalinnast Uus-Pärnust nähtavalt avalikus linnaruumis alles vaid üks linnamüüritorn. Seda aadressil Hommiku 11 asuvat punase katusega valget torni kutsutakse ajalooliselt Punaseks torniks.

Punase torni täpne ehitusaeg pole teada. Torn rajati kas koos Uus-Pärnu linnamüüriga – mis teeks sünniajaks 14. sajandi keskpaiga – või ehitati ümartornid linnamüüri idanurkadele 1520. aasta paiku, kui tehti ulatuslikke töid linnakindlustuste juures. Punane torn asetses kunagise linnamüüri kagunurgas, seda toetasid väike hoburauakujuline torn linna idamüüril ja teine samasugune lõunamüüris.

Samal teemal

1624. aasta andmete põhjal oli Punane torn neljakorruseline. Säilinud on kolm korrust, hävinud neljas korrus võis olla rajatud lahtise platvormina. Puitvahelagedega teine ja kolmas korrus olid kaitsekorrused. Teisel korrusel on kolm laskeava, välissein on seal 2,05 meetrit paks. Kolmandal korrusel on kaks laskeava, seinapaksus on seal 1,6 meetrit.

1543. aastal on mainitud ehitist Punase- ehk Vangitorni nime all (Rode vagen thorn). Praeguse madalama kuju sai torn 1783. aastal, mil see J. H. Heyeri projekti järgi ümber ehitati. Suleti müüritrepp, valmistati ahjud ja kolmanda korruse kuppellagi. Õuele rajati mantelkorstnaga juurdeehitis, mida peagi laiendati.

Kuni aastani 1892 oli torn kasutusel linnavanglana. Korduvate põgenemiste tõttu kindlustati lage veel kahe- kuni kolmekordsete palkidega, tugevdati talasid ja uksehingi. Kindlustamine aga ei teinud torni põgenemiskindlaks, sest raske oli korraldada valvet sellises omaette seisvas kõrvalruumideta ümartornis. Töö tegid raskemaks ka arvukad ümberringi asunud eramajad.

19. sajandi alguses hakkas Vene valitsus tundma rohkem huvi vangide olukorra ja nende ruumide vastu. Ka Pärnu vangla kohta tehti ettekirjutus, et tuleb parandada kinnipeetavate elamistingimusi, aga ka loobuda Punase torni kasutamisest vanglana ja leida selleks kohasem hoone. Torn olnud vangidele ebatervislik ning sobimatu. Lõplikult loobuti Punase torni vanglana kasutamisest alles 1892. aastal, kui valmis uus riiklik türm.

Linnapea Oskar Brackmann tegi ettepaneku kohandada endisest vanglast ja selle kõrval asuvast vanast tornist linnaarhiiv, mis asus seal aastatel 1893–1908. Enne arhiiviks muutmist tehti tornis küll ulatuslikke remonditöid, kuid probleemiks jäi niiskus ning arhiiv kolis 1908. aastal sobivamasse kohta – endisse püssirohukeldrisse.

Alates 1908. aastast on torni kasutatud vaheldumisi mõne asutuse arhiivina ja ka skautide pesapaigana. Praegu on vana torn linnavalitsuse valduses ning leiab rakendust suveniiripoe, linna käsitöölistele töötubade korraldamise ja näituste kohana.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee