Eesti

Põnev leid maapõuest: prillsipraalsõrmus Raatverest 

Ülle Tamla, 9. oktoober 2020, 13:18
Foto: Ülle Tamla
Kaheks hargnevate, vastamisi spiraali pööratud lahtiste otstega sõrmuseid nimetatakse arheoloogiakirjanduses prillspiraalsõrmusteks. Selliseid ehteid kanti kahel eri perioodil: 4.–5. sajandil laiemalt Ida-Baltikumis, vähem Soomes ja Karjalas ning uuesti samas piirkonnas esimese aastatuhande lõpus ja teise alguses.

MIS: sõrmus

KUS: Peipsi järve kaldal Raatveres

MILLAL: 10.–12. sajandil

Mõlema ajastu sõrmused valmistati pronksist ja need on esmapilgul üsna sarnased, kuid lihtsalt eristatavad vitsa läbilõike järgi: varasematel on see ümmargune või kolmnurkne ja hilisematel paelataoliselt lame. Mandri-Eesti hilisrauaaegsete linnuste ja kalmeleidude põhjal on prillspiraalsõrmused dateeritud 10.–12. sajandisse ja väidetud, et 13. sajandil neid enam ei esine. Saaremaa sõrmused on uuemate uurimistulemuste põhjal ajaldatud 10.–11. sajandisse, kuid lisatud oletus, et üksikuid neist võidi seal kanda ka 12. sajandil.

Soomes ja Loode-Venemaal peetakse prillspiraalsõrmuseid Balti päritoluga hilisviikingiaegseteks eheteks. Seejuures on Soomes Luistari kalmistult saadud leiumaterjali analüüsides täheldatud, et sellised sõrmused esinevad põhiliselt 11. sajandil maetud meeste haudades. Eestist leitud prillspiraalsõrmuste dateering jääb põhjanaabrite omast laiemasse ajavahemikku ja kuna meil pärinevad need enamasti põletusmatustega kalmetest, on jäetud lahtiseks ka nende soopõhine määramine. Olgu siiski mainitud, et Peipsi järve kaldal Raatveres uuritud 10.–12. sajandi laibamatustega kalmistul olid prillspiraalsõrmused üksnes meeste haudades. Seda liiki sõrmeehetest on Raatvere leiud ka ühed massiivsemad.

Raatvere sõrmus on hoiul TLÜ arheoloogia teaduskogus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee