Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eestlane Austraalias aastaid koopas elas

Laar ütles, et on 71aastane ja saab riigilt pensioni. Rääkinud inglise keelega segamini Tartu murret meenutavas eesti keeles. Austraaliasse tulnud ta 1927. aastal ega tahtnud rääkida, kus Eestis elas. Vihjas vaid, et lähedal olnud suur õllevabrik. „Mees seletab meile elavalt ja erutatult pika loo, millest saab aru vaid niipalju, et jutt on kommunistidest, „rüssadest“ ja mingisugusest hirmsast elamusest, mis tal nendega seotult oli,“ kirjutab Vaba Eesti Sõna.

Lähedases majas elav naabrinaine kinnitab lehemeestele, et kui ta 1936. aastal sinnakanti kolis, olnud Laar juba koopas. Käinud tööl lähedase ettevõtte kivimurrus. Nüüd ei tegevat ta mingit tööd, istub päevad läbi oma koopas, seltsiks vaid kassid. Koopast lahkub iidsel jalgrattal kaks korda nädalas, kui käib sisseoste tegemas.

„Koopas elades on ta õnnelik ja vaevalt, et kunagi lepiks teistsuguste elamistingimustega. Paigutamine vanadekodusse tähendaks talle samahästi kui surma. Seepärast jäetigi ta rahule, seda rohkem, et sellest pole kellelegi mingit kahju,“ räägib naabrinaine, kes siiski muret tunneb ja käib erakut aeg-ajalt vaatamas – ega too järsku haigeks pole jäänud. 

Ka Vaba Eesti Sõna otsustas ametiasutusi Laarist teavitamata jätta.