Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 28. septembril lendasid ärevad sõnumid

Oli 28. september 1939. Eelmisel õhtul oli välisminister Karl Selter Moskvast telegrafeerinud, et saadetaks uued volitused. Vanad läinud kaotsi?! 

Sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner diviisiülematele, merejõudude juhatajale ja õhukaitse ülemale: „Kui meie idanaaber peaks algama sõjalist tegevust meie vastu, siis tegutseda üldjoontes kattekavade „Idavariandi“ kohaselt meeles pidades, et kohe sõja algul võib katkeda mitmel pool side... Nõuan kõigilt julget algatust oma ülesannete täitmisel.“

1. diviisi staabiülem Ants Matsalo sõjavägede staabi ülemale: „Sõringül Narva (sõjaväeringkonna ülem) palub teatada, kuidas toimida idanaabri ootamatu kallaletungi puhul Narva linna sildadega, kas õhkida ja selleks need kohe mineerida või kuidagi teisiti... Pääle selle arvab sõringül Narva, et täna tuleks tema käsutusse saata umbes 4000 tankitõrjemiini.“

USA suursaadik Eestis John Wiley USA välisministrile: „Eestis ei ole rakendatud sõjalisi meetmeid ning sõjaväeline juhtkond on saanud korraldused hoiduda igasugusest tegutsemisest, mis võiks viia kokkupõrgeteni.“

28. septembri keskööl kirjutati Kremlis alla vastastikuse abistamise pakt ja selle salajane lisaprotokoll, mis määras baaside asukohad ja lubas tuua Eestisse 25 000 punasõdurit.