Raport: Hiinas kerkib üha rohkem uiguuride kinnipidamiskeskuseid

Peking on teeninud viimastel aastatel rahvusvahelist hukkamõistu tänu kinnipidamisvõrgustikele, kuhu paigutatakse moslemiusku vähemuse esindajaid ehk uiguure. Hiina võimud ise nimetavad neid rajatisi „kutseõppeasutuseks“, mis suurendab Xinjiangi piirkonna elanike töövõimalusi ja võitleb vaesuse vastu. Ilmselt on siiski nende eesmärk juurida välja uiguuride usku, keelt ja etnilist identiteeti. Samuti pakub maavaraderohke Xinjiangi provints Hiinale majanduslikku huvi, ent uiguuride vastasseisu tõttu on keskvalitsusel keeruline sealseid ressursse omastada.

Austraalia strateegilise poliitika instituudi (ASPI) teatel on Xinjiangi piirkonnas 380 vastuolulist rajatist, mida on varem arvatust tunduvalt rohkem. Hiina sõnul on selliste keskuste eesmärk võidelda Xinjiangis vaesuse ja religioosse äärmuslusega. USA on võrrelnud neid aga lausa koonduslaagritega. Inimõiguslaste organisatsioonide hinnangul on uiguuride ümberõppesüsteemis viibinud vähemalt miljon inimest. Uue raporti kohaselt on Hiina loodeosas asuvas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas 100 kinnipidamisasutust rohkem, kui varasemad uurimised on näidanud. Nende arvestamisel tuginesid ASPI uurijad satelliidifotode analüüsile, pealtnägijate ütlustele, meediaaruannetele ja ametlikele dokumentidele.

ASPI uurija Nathan Ruseri sõnul on uuringu tulemused vastuolus Hiina ametnike väidetega. „Olemasolevad tõendid näitavad, et paljudele Xinjiangi ulatuslikus ümberõppevõrgustikus kinnipeetavatele on esitatud ametlikud süüdistused ja nad on suletud kõrgema turvatasemega rajatistesse, sealhulgas vastvalminud või laiendatud vanglatesse,“ sõnas Ruser. Aruandes märgiti ka ära, et rajatiste kasvule vaatamata on umbes 70 laagris piirded eemaldatud.

Möödunud juulist alates loodi aastaga uiguuride majutamiseks 60 uut laagrit. Lisaks on veel 12 ehitamisel. Ligi pooled uutest keskustest on kõrgema turvalisusega rajatised, mis vihjab üleminekut vanglaga sarnanevate asutuste loomisele.