Foto: Aldo Luud
Eesti
24. september 2020, 00:05

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas möödus eestlastele 24. september 1939

Suur osa Eestist ärkas pühapäeval, 24. septembril 1939 üllatunult: lumi oli maas, väiksemad lombid jääs. Lumekirme kadus küll kähku, aga ikkagi oli talv endast varakult märku andnud.

Ajalehed kirjutasid sõjast ja õnneliku teatena vestlesid Königsbergis eestlastega, kes olid valge lipu kaitse all Varssavist läbi tulejoone välja pääsenud. Sõideti autokaravanis, kus oli 18 välisriigi saatkondade ja konsulaatide inimesi. Autol, kus sõitis Eesti saatkonnanõuniku Konstantin Schmidti abikaasa, lehvis valge lipp ja küljele olid joonistatud Eesti lipuvärvid. Kaasas oli Villem Ernits, kes varem oleks peaaegu surma saanud, kui tema lähedal lõhkes granaat. Tartu ülikooli poola keele lektori Jerzy Kaplinski abikaasa Nora, Tartu raamatukaupmehe tütar, oli aga Varssavisse jäänud, sest ta reservohvitserist mehe oli sõjavägi kuhugi saatnud.

Sel päeval kell neli pärastlõunal algas õhukaitsenädala avaaktus Estonia kontserdisaalis. Peaminister Kaarel Eenpalu ütles: suured naabrid hindavad meie erapooletust, meie seisukord rahvusvaheliselt on kindel. Ta lisas, et raha voolab pankadesse rohkem, kui seda välja võetakse. Seebist ja tuletikkudest on poed küll tühjad, aga paari päevaga on neid jälle saada.

Jäi veel viis tundi hetkeni, kui Vjatšeslav Molotov välisminister Karl Selteri Moskvas Kremlisse käsutas. Ei mingit vaidlemist: Eestisse tulevad baasid ja marsib sisse meie sõjavägi.