Foto: Mattias Tammet
Eesti
21. september 2020, 00:03

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Patareis hukati viimane surmamõistetu

Sisevägede sõdurid olid tol septembripäeval 1991. aastal hirmunud küll, aga enesekindlalt panid nad pikad põlled ette ja asusid käsku täitma. Neid oli neli, kes 21. septembril pidid Patareis maha laskma jubedaid mõrtsukatöid teinud ja hulga väiksemate kuritegudega hakkama saanud Rein O.

Kogemusi neil loomulikult polnud. Juba aastakümneid oli Eestis surmamõistetuid saadetud timuka kätte Leningradi. Seal ootas hukkamist ka Rein O., aga kui Boris Jeltsin oli Eesti iseseisvust tunnustanud, saadeti ta Tallinna tagasi. 

Mees ei tahtnud oma hukkajatega silmast silma seistes alla anda. Algas madin, mis äärepealt oleks kiitsaka lüheldase Rein O. võiduga lõppenud, kuid sõdurid said siiski tast jagu, kuigi käed pärast seda värisesid – hukkamiseks tuli neli korda tulistada.

Rein O. jäigi ainsaks ja viimaseks inimeseks, kes taasiseseisvunud Eestis on hukatud. Küll aga mõisteti ka pärast teda mõni kurjategija surma, kuid 1998. aastal, kui Eestis surmanuhtlus kaotati, muudeti nende karistused eluaegseks vangistuseks.

Rein O. puhkab ühes tähistamata hauas Harju-Madise külakalmistult sadakond meetrit eemal künklikul kõnnumaal. Stalini ajal olevat sinna maetud meie türmides surnud poliitvange, hiljem juba kriminaalkurjategijaid kes surid või tapeti vanglais võis siis lasti surmamõistetuina maha enne, kui hukkamine Leningradi erikomandantuurile üle anti.