Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas paruniproua sünnitas mustanahalisi lapsi

Mistap siis paruniproua oma rahanatukese võttis ja Alžeeriasse põrutas. Sealt tulnud uudised tegid aga aadlile uuesti muret. Emand jätkavat sealgi rõõmsat elu ja leidnud hotelli kelnerist selleks igati sobiva kaaslase. Pulmadeni ei saanud armastus viia. Paruness oli ju ikka abielus. Aga lapsed neil sündisid. 

Lõpuks sai paruniproua varandus otsa ja jahtus kelneri kuum süda ning 15. septembril 1931 võttis Rahvaleht kirjutada: paruness on Eestis tagasi koos oma vahepeal sündinud kahe pojaga. Hoiab neid varjul oma õe mõisas Virumaal. „Mõisaümbruse rahvale on šokolaadipruunid lapsed suureks sensatsiooniks. Nende ümber on tekkinud igasuguseid, muinasjuttudest mitte väga kaugel seisvaid lugusid,“ märgib Rahvaleht. Paruness ei mõtlevatki oma võsukestega niipea Eestist lahkuda, kuigi aadlikud talle peale suruvad. Nende arvates ei saa parunipere vapilt häbiplekki muidu maha pesta. Prouale pakutakse raha, millega välismaal majanduslikult muretult elada. 

Mis aadlikutele peamiselt muret teeb, on õiguslik küsimus. Nad peavad võimatuks väljaspool abielu sündinud mustanahalistele poistele parunitiitli andmist. Aga – poiste soontes voolab aadliveri. Seda maha salata on võimatu, nendib Rahvaleht.