ENNEOLEMATU: 11. septembril 1988 kogunes Tallinna lauluväljakule väidetavalt 300 000 inimest. Rahvuslikud emotsioonid olid laes.Foto: Tiit Veermäe / ETA / Õhtulehe arhiiv
Eesti
11. september 2020, 14:32

11. septembril 1988 toimus Eesti ajaloo suurim rahvaüritus

„EESTIMAA LAUL '88“: „Ükskord me võidame niikuinii!“

Midagi sellist pole Eestis nähtud varem ega ka hiljem – 11. septembril 1988 kogunes Tallinna lauluväljakule väidetavalt 300 000 inimest ehk piltlikult öeldes iga kolmas eestlane. Laulva revolutsiooni tipphetk oli käes. Võrdluseks: aastapäevad hiljem toimunud Balti ketis seisis Eestis „ainult“ üle 200 000 inimese.

Midagi sellist pole Eestis nähtud varem ega ka hiljem – 11. septembril 1988 kogunes Tallinna lauluväljakule väidetavalt 300 000 inimest ehk piltlikult öeldes iga kolmas eestlane. Laulva revolutsiooni tipphetk oli käes. Võrdluseks: aastapäevad hiljem toimunud Balti ketis seisis Eestis „ainult“ üle 200 000 inimese.

Muide, hinnang 300 000 osaleja kohta pärineb Siim Kallaselt (või oli tema vähemalt see, kes selle välja ütles). „Laulupidude kogemuste järgi võib öelda, et siin on koos praegu kindlasti üle 300 000 inimese,“ ütles ta oma kõnes. „Seda on palju ühe platsi jaoks. Aga me peame siiski meeles seda, et meid on ikka neetult vähe.“ Hiljem on püütud seda arvu küll kahtluse alla seada, kuid pole kuulnud, et see ametlikult ümber oleks lükatud.

Ehkki lõplikult vabaks sai Eesti kolm aastat hiljem, oli õhus juba tunda vabaduse märke. Korda valvas veel sinihallis mundris miilits, eesti keel tunnistati Eesti NSV riigikeeleks kolme kuu pärast detsembris ja sinimustvalge heisati Pika Hermanni tippu alles pool aastat hiljem veebruaris, kuid üritustele oli rahvuslipp juba välja toodud. Aprillis oli toimunud loomeliitude ühispleenum, algatatud Rahvarinde loomine (ametliku asutamiskongressini jõuti siiski oktoobris) ja hakatud rääkima isemajandavast Eestist (IME).

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99