Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kohus riigikogulase kindlusvangi pani

„Praegust valitsust ei saa usaldada (1. novembril oli ametisse saanud Konstantin Pätsi järjekorras neljas valitsus). Meie valitsuses on kaheksast liikmest ainult kolm põllumehed, kuna kõik teised on nöörijad,“ kuulutas ta. „Riigikogu aga on andnud seaduse, millega tahab põllumeeste käed raudu panna. Vangi olen ma nõus esimesena minema, kuid kas Eestis on vanglat, kuhu võiks asetada 75 protsenti kodanikke?“

Politsei kõrvust ei läinud sõnavõtt mööda. Lorenz astus 11. septembril 1933 kohtu ette. Tema advokaat püüdis tõestada, et kõnes oli jutt erakondadest, mitte ei solvatud meie kõrgemat võimu – riigikogu ja valitsust. Vaidlus käis ka sõna „nöörima“ üle. Üks Lorenzi tunnistajaid, Jõgeva vallavanem ütles, et ta on pärit Võrumaalt, kus „nöörima“ tähendavat lihtsalt „mitte pooldama“, ja nii mõistnud ta ka Lorenzi juttu. Tunnistaja vakatas, kui kohtu eesistuja päris: mida aga tähendab „nöörima“ Virumaal?

Kohus Jõgeva mehe juttu uskuma ei jäänud ning saatis Lorenzi kolmeks nädalaks kindlusvanglasse ja jättis tema tasuda ka 20 krooni kohtukulusid.

Siberis eeluurimise ajal surnud (ilmselt surnuks pekstud) Lorenz vahetas nimede eestistamise ajal ka enda nime. Temast sai sobivalt Jaanus Tasuja.