Foto: Ilmar Saabas/Ekspress Meedia
Eesti
10. september 2020, 08:13

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ajaleht kurtis: rahvas joob liiga vähe

„Rahvas joob viina vähe! Piiritusehulgad seisavad ladudes tarvitamata. Kuhu panna kartulid?“ päris Sakala 13. septembril 1930. „Praegu on ladudes seismas ligi poole aasta viinatagavara,“ nentis ajaleht. Kartulid olid tol ajal piirituse peamine tooraine ja tootjad ei tahtnud seda vastu võtta – see polevat majanduslikult kasulik. 

Samuti oli salapiirituse sissetung äge. „Praegu tungib salapiiritust rannast juba kaugemale sisemaale ja isegi Sakala- ja Tartumaal pole ta enam tundmata kui odavuse poolest hädaohtlik võistleja riiklikule viinale,“ ütles Sakala, et seetõttu väheneb ka riigiviina pruukimine.

Ajalehel oli muidugi teada, et suurem viinajoomine oleks ühest küljest kardetav ühiskondlik pahe. Kuid midagi tuleks siiski ette võtta. „Praegu kaalutakse, kas ei saaks riigiviina hinda alandada ja tahetakse riigiviina väiksemates pudelites müügile saata,“ andsid lehemehed teada. 

Eesti oli Tsaari-Venemaalt saanud päranduseks terve hulga piiritusevabrikuid, millest oli vabadussõja lõppedes töökorras vaid 65. 1930. aastateks oli neid paar korda rohkem. Tootmisvõimsus küll vähenes, kuid ületas ilmselgelt tarbimise. Kartulile ei leitud aga väljaspool piiritusetootmist kasutust. Otsiti küll agaralt võimalusi piirituse ekspordiks, mis ei andnud paraku erilist tulemust. Meie kraam oli küll kvaliteetne, aga välisturu tarvis paraku liiga kallis.