USKUMATU LUGU: 80 aastat kadunuks peetud EÜSi sõpruslepingud jõudsid taas Tartusse

„See on üks imeline ja ilusa lõpuga lugu, et need lepingute originaalid on taas EÜSi käsutuses,“ ütles tänavu oma 150. aastapäeva tähistava EÜSi esimees Aleksander Parelo.

„EÜSi ja sõprusorganisatsioonide omavahelised lepingud olid juba 1980ndatel aastatel ühe vanavarakaupmehe käes Pärnus. Nüüd jõudsid need tagasi EÜSi valdusse. Täna pole teada, milline oli nende saatus pärast EÜSi sulgemist ja seltsi arhiivi üleandmist algul Eesti Rahva Muuseumi ja hiljem Riiklikku Ajaloo Keskarhiivi,“ ütles Seltsi Pärnu koonduse vilistlane Tarvi Markson. „Keegi millalgi otsustas lepingute originaalid kõrvale panna ja mis sai neist siis edasi. EÜS on tänulik igasuguse selle kohta käiva teabe eest.“    

Täna tagasi Tartusse jõudnud originaaldokumentide seas on EÜSi ning Helsingi Ülikooli Pohjois-Pohjalaise Osakonna (PPO) ja Etelä-Pohjalaise Osakonna (EPO) vahel 28. oktoobril 1928 sõlmitud sõpruslepingud, samuti 1935. aastal Tartus ja 1937. aastal Helsingis alla kirjutatud koostööprotokollid, milles lepiti kokku praktilised sammud koostööks hariduse, keele ja kultuuri vallas. Vastastikune üliõpilasvahetus, milles toona kokku lepiti, jätkus juba 1990ndate alguses pärast Eestis seltsielu taastamist ja sõpruslepingute uuendamist.  

EÜSil on lepinguvahekord ka Läti ülikooli juures Riias tegutseva üliõpilasseltsiga Austrums. Dokumentide seas on Austrumsi õnnitluskiri EÜSile sinimustvalge lipu 50. aastapäeva puhul (1934), kiri omavahelise koostöö arendamisest (1935) ning EÜSi ja Austrumsi sõprusleping (1937).

Ka Seltsi auväärseim reliikvia, 1884. aastal õnnistatud sinimustvalge lipp, elas peidetuna okupatsiooniaja üle ja on praegu kõigile vaatamiseks väljas ERMis.

EÜS, vanim eesti üliõpilasorganisatsioon, sai aprillis 150aastaseks. Seltsil on täna ligikaudu 1000 liiget – Tartus, Tallinnas ja Pärnu vilistlaskoonduses, aga ka Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias; uusim koondus tegutseb Brüsselis.