Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Stalin ja Brežnev sõnniku sisse visati

Avasõnad ütlesid Rein Järlik ja Hagi Šein. Mart Laar kurtis, et Eesti pole veel vaba – vabadus tuleb siis, kui värav viimase Nõukogude sõduri taga kinni langeb. Rein Taagepera rääkis aga, mis edasi saab – iseseisvuse taastasime ühiselt, nüüd peame suutma ühiselt oma riigi üles ehitada.

Sõnavõttude vahele mahtus paroodia – hobuse seljas kohale jõudnud Stalin vedas enda järel vankris Leninit ja Brežnevit, kes dirigendipuldis püüdsid rahvaga kõnelda, kuid pärast seda komejanti peagi sõnnikuhunnikusse visati ja lauluväljakult häbiga minema kupatati. 

Kontserdil tulid lavale Boris Lehtlaan ja Heidy Tamme ning ühendkoorid, keda dirigeerisid Tiia-Ester Loitme ning Venno Laul. Õhtu emotsionaalne tipphetk saabus siis, kui Ivo Linna ja Justament esitasid Alo Mattiiseni kuulsa laulu „Eestlane olen ja eestlaseks jään“, millega rahvamass üksteisel käest kinni hoides liitus. 

Kui laulud läbi said, läks ilm juba paremaks ja pärast ilutulestikku sai mererannas vabaduselõkke süüdata.