Kas 1999. aasta korteriplahvatuste näol oli tegemist Vladimir Putini ja FSB lavastatud tragöödiaga? Sellele viitavad mitmed tõendid.

Foto: Kollaaž (2 x Vida Press, AP/Scanpix)
Aare Kartau 19. aprill 2022 17:22

Venemaal toimus 1999. aasta septembris neli vastuolulist pommirünnakut, mille tõttu surid sajad pahaaimamatud inimesed. Mitmete Kremli kriitikute arvates polnud tegu siiski terroriaktidega, nagu võimud ja FSB (Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus) seda kirjeldasid, vaid hoopis salaoperatsiooniga, mille eesmärk oli aidata võimule endine FSB juht Vladimir Putin, kes oli toona veel üsna tundmatu poliitik. Kõik kulgeski talle soodsalt.

1999. aasta suvel polnud Venemaa majanduslik ega ka poliitiline situatsioon kiita. Ehkki kaugel silmapiiril võis näha lootustandvaid märke olukorra paranemiseks, elas suurem osa rahvast jätkuvalt vaesuses. Lõpule oli jõudmas ka riigi esimese presidendi Boriss Jeltsini ajastu. Kehv olukord oli muutunud nii presidendi kui ka tema lähikondlased kodanike seas äärmiselt ebapopulaarseks. Kõik muutus aga septembri alguses, kui Moskva ja kahe lõunapoolse linna kortermajades hakkasid toimuma kummalised plahvatused. Äsja ametisse nimetatud peaminister Vladimir Putin reageeris juhtunule karmilt ning taastas seeläbi usu valitsusse ja võitis ise venelaste imetluse.