Mis: spiraalsõrmus 10.–13. sajandist
Kus: Kaarma kihelkond Saaremaal (täpne koht teadmata)
Millal: 19. sajandil
Eesti alal kasutusel olnud spiraalsõrmuste kohta saab siiski kindlalt väita, et 10.–13. sajandil kandsid neid nii naised, mehed kui ka lapsed enamasti sõrmes.
Selle perioodi sõrmused on tavaliselt valmistatud ühtlaselt ümmarguse või lamekumera ristlõikega pronkstraadist, harvemini plekiribast, mille otsad jäeti sirgeks, lõigati nooljaks või painutati S-kujuliseks. Ornamenti spiraalsõrmustel üldjuhul ei ole, vaid mõnel üksikul on keerdude pealispind kaunistatud graveeritud siksakkide või tihedalt tembeldatud kaldkriipsukestega. Keerdude arvus reeglipära puudub, kuid kõige enam esineb kahe kuni viie keeruga sõrmuseid. Vaid vähestel on neid üle kümne ja pole päris kindel, kas neid kõiki sõrmeehtena üldse kanti. Nimelt on selliseid pikki spiraale mõnikord leitud koos teiste ehteasjadega, kus need on lükitud hoburaudsõle või kaelavõru kaarele või surutud käevõru otsa.
Arvatakse, et selline komme võib pärineda Kuramaalt, kust lühemate ja pikemate spiraalidega täiendatud ehteid on teada kõige enam. Siiski on jäänud lahtiseks küsimus, kas spiraalide lisamine ehetele oli mingi lühiajaline moenähtus või oli sellel mingi sümboolne, sügavam tähendus, mis on nüüdseks ununenud. Viimase kasuks võiks rääkida fakt, et Eestis on spiraalidega täiendatud ehteasju leitud kõige enam Saaremaa ja Lääne-Eesti kivikalmetest.
Leid on hoiul TLÜ arheoloogia teaduskogus.
Kommentaarid (0)