Foto: Istockphoto
Eesti
22. september 2020, 12:32

Eesti esimene fokstrott viis berliinlased ekstaasi

Nagu me teame, jõudis džässmuusika Eestisse tänu uute moetantsude pealetungile. Meie esimesed džässbändid üritasid ajaga kaasas käia ja hankisid moodsat tantsumuusikat kõikmõeldaval viisil – orkestreeritud noote meie noodikauplustes veel polnud. Ülesanne polnud lihtsate killast, kuid hakkama saadi – kõik need olid ju välismaised moes olevad palad. Sellega seoses tekibki kohe küsimus: millal jõudis aeg nii kaugele, et kirjutati esimene eestimaine fokstrott? Ja kellele kuulub au selle autoriks olla?

Nagu me teame, jõudis džässmuusika Eestisse tänu uute moetantsude pealetungile. Meie esimesed džässbändid üritasid ajaga kaasas käia ja hankisid moodsat tantsumuusikat kõikmõeldaval viisil – orkestreeritud noote meie noodikauplustes veel polnud. Ülesanne polnud lihtsate killast, kuid hakkama saadi – kõik need olid ju välismaised moes olevad palad. Sellega seoses tekibki kohe küsimus: millal jõudis aeg nii kaugele, et kirjutati esimene eestimaine fokstrott? Ja kellele kuulub au selle autoriks olla?

Selle väljaselgitamine ei osutunud sugugi lihtsaks ülesandeks: tantsumuusikat ei peetud üldreeglina arvustuste vääriliseks ja suur osa vähesestki avaldatud materjalist on hävinud sõjatules. Uurides lähemalt tollast kodumaist, aga ka kättesaadavat välismaist ajakirjandust, mingi pildi siiski saab.

Nagu selgub, on kandidaate koguni kaks: The Murphy Bandi pianist ja kunstiline juht Victor Compe ja – teatava üllatusena – tuntud süvamuusikapianist Vladimir Padva! Esimese jälje selle kohta leiame 1928. aasta 2. septembri Uudislehe artiklist „Eesti fox, boston ja tango“, kus mainitakse arvatavalt 1925. aastal kirjutatud foksi „Ripsimé“ (sai oma kummalise nime baleriin Tamara Becki õe nime järgi), teine kandidaat võiks Uudislehe ajakirjaniku B. T. andmetel olla toona tuntud pianist Vladimir Padva koostöös kontrabassivirtuoosi Ludvig Juhiga.

Edasi lugemiseks: