ÜHE MAJA LUGU: valitsus töötas Roosikrantsi tänava korteris

Pärast Saksa okupatsiooni lõppu asus põranda all olnud Eesti ajutine valitsus 11. novembril 1918 taas ametisse. Kuna peaminister Konstantin Päts oli Poolas sõjavangis, juhtis  valitsuse tööd esialgu välisminister Jaan Poska. Toompea loss oli endiselt Saksa okupatsioonivõimude käsutuses. Nii tuli valitsusel leida endale ajutised tööruumid.

Esimese istungi pidas ajutine valitsus teedeminister Ferdinand Petersoni korteris Viru tänav 4. Juba järgmisel päeval koliti aga (Suur-)Roosikrantsi tänav 10a Akeli üürimajas asunud põllutöö- ja toitlusministri Jaan Raamoti üheksatoalisse korterisse.

Ministri abikaasa Mari Raamot on oma mälestusteraamatus neid päevi värvikalt kirjeldanud: ta meenutab, kuidas läbirääkimisi Saksa sõjaväe juhtidega peeti Raamotite abieluvoodi serval. Kuna majaomanik hoidis kütte pealt kokku, siis tuli sooja saamiseks teda vanglaga ähvardada. Ühel päeval keetis proua Raamot ministritele suure poti hernesuppi.

Valitsus jäi Raamotite juurde 14. novembrini, selle aja jooksul peeti kolm istungit. Peale tähtsate riigieluküsimuste langetati ka otsus muretseda valitsusele automobiil. Kuna kabineti koosseis paisus, jäi Raamotite korter valitsusele aga väikeseks ning õige pea koliti ümber Raekoja platsil asunud mereväe klubisse, nüüdsesse õpetajate majja.

Väärib mainimist, et kõnealune Roosikrantsi tänava maja ehitati esimese maailmasõja eelõhtul 1912. aastal. Hoone projekteeris Estonia arhitektiks olnud soomlane Armas Lindgren. Maja kuulus esialgu hilisemale riigivanemale doktor Friedrich Akelile. Esimesel iseseisvusperioodil asus majas riigikontrolli kontor.

Praegu on kolmandal korrusel paiknev ajalooline korter, kus valitsus omal ajal tööd tegi, tehtud kaheks.