Vabadussõja mälestusmärkFoto: Peeter Langovits
Eesti
26. september 2020, 11:36

Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Järva-Peetri rahula ootab korra loojat

Kaugelt üle metsade ja põldude paistab Eesti ühe kõrgeima kiriku, Järva-Peetri pühakoja sale torn. Siinses kindluskirikuna ehitatud hoones on teeninud hingekarjasena sellised meie kultuuri ja kirjakeele arendajad nagu Heinrich Stahl, Carl Matthias Henning ja Christoph Wilhelm Beermann. Paraku vajaks see kirikuaed enam hoolitsevat ja korrastavat kätt.

Kaugelt üle metsade ja põldude paistab Eesti ühe kõrgeima kiriku, Järva-Peetri pühakoja sale torn. Siinses kindluskirikuna ehitatud hoones on teeninud hingekarjasena sellised meie kultuuri ja kirjakeele arendajad nagu Heinrich Stahl, Carl Matthias Henning ja Christoph Wilhelm Beermann. Paraku vajaks see kirikuaed enam hoolitsevat ja korrastavat kätt.

Perekond Beermann

Kirikuaeda on maetud unikaalne mees, Gustav Heinrich Beermann, kes oli talviti Põltsamaa kihelkonnakooli juhataja ning suviti tunnustatud kirikuehitusmeister. Tema elutööks on Tallinna Kaarli, Tartu Peetri ja Narva Peetri, Pilistvere, Tarvastu ja Ambla kirik. Lisaks ehitas ta mõisaid ja koolimaju. Tema kolmest pojast said kirikuõpetajad ning tuntuim neist on isa kõrvale maetud Järva-Peetri koguduse hingekarjane Christoph Wilhelm – üks Eesti lipu õnnistajatest Otepää kiriklas 1884. aastal ja Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene lipuhoidja. Tema auks on kirikuaeda rajatud ka Eesti lipu plats ehk lipuväljak.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99