AUSAMMAS KUMMITUSTELE: Taani Kuninga aias tervitavad kõndijaid punases valguses tantsivad räbaldunud riietes mungad. 2015. aastal Paul Männi ja Aivar Simsoni loodud skulptuurigrupp „Kolm“ koosneb „ootavast mungast“ Ambrosiusest, „palvetavast mungast“ Bartholomeusest ning „jälgivast mungast“ Claudiusest.Foto: Teet Malsroos
Eesti
20. september 2020, 11:35

Lühikese jala väravatornis kummitab kunagine timuka õpipoiss

KUMMITUSLUGU: „Mida ma teistega olin korda saatnud, seda tegid nüüd teised minule.“

„Mispärast te mind otsite? Kõik otsivad mind, kuid siin ei ole kedagi, kes mulle rahu tuua tahab. Teie südamed on külmad. Nüüd võiksin ma kõik lunastada ja kõik puhastada, seepärast pean ma siin nii sageli viibima,“ teatas Tallinnas Lühikese jala tornis munga kujul kummitav kunagine timuka õpipoiss, kui meedium temaga ühendust sai.

„Mispärast te mind otsite? Kõik otsivad mind, kuid siin ei ole kedagi, kes mulle rahu tuua tahab. Teie südamed on külmad. Nüüd võiksin ma kõik lunastada ja kõik puhastada, seepärast pean ma siin nii sageli viibima,“ teatas Tallinnas Lühikese jala tornis munga kujul kummitav kunagine timuka õpipoiss, kui meedium temaga ühendust sai.

Oli tavaks, et juhul kui timuka perre sündisid vaid tütred, pidi timukas endale ise linnast järeltulija leidma ning talle hukkamise ja piinamise ameti selgeks õpetama. Ilmselt oli aga ränk amet õpipoisi jaoks liig, too astus ametist tagasi ning hakkas mungaks. Mungaelu oli küll varasemaga võrreldes hoopis teisest puust, kuid timuka õpipoisina kogetu jäi teda painama ööl ja päeval, kuni ta lõpuks endalt Lühikese jala väravatornis elu võttis. Munga karmidest katsumustest piinatud hing jäi aga torni kinni ning kummitab seal ja lähedastes tornides tänini. Väravatorni ruume valvav signalisatsioongi pidavat seal sageli justkui põhjuseta tööle minema.

Lühikese jala väravatorni ajalugu ulatub enam kui poole tuhande aasta taha – ehitati see 15. sajandi keskel ning on järgmistel sajanditel saanud kannatada sõdades ning ehitati ka korduvalt ümber. Torni ülemine osa taastati praegusel kujul 1980. aastatel, tornis tegutseb vanamuusikaansambel Hortus Musicus ja selle ülemist korrust saab külastada Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi piletiga. Enne teist ilmasõda toimusid seal aga vahel ka toonase kuulsa meediumi Mai Kalamehe ja hüpnotisöör Bernhard Johansoni seansid. Nemad need olidki, kes kummitusega ühendust said. 

Edasi lugemiseks: