Juhan Liivi legendaarne pintsak aitas koos rahva annetustega Estonia maja püsti panna

„Kallis kodumaa! Anna andeks, et ma nii vaene olen ja sulle midagi suurt ei või templi ehitamiseks annetada. Aga annan, mis mul on!“ võtnud Juhan Liiv 1911. aastal Estonia ehituse juures oma viledaks kulunud pintsaku seljast, et sellega maja valmimist toetada. Tahtnud üliriide sinna maha jätta, kuid linnavaht olla vahele seganud ja pintsak jäänud viimast korda Tallinnas viibinud kirjanikule, kellel vaheldusid hämaramad ja selgemad päevad, siiski alles. Kuid tähtis oli õieti muu, nagu ka Juhan Liivi muuseum on kirjutanud: selle pintsaku taskus oli Unistus, mis just tänu pintsakule täide läks.

Ajakirjanik Karl Korneri väitel olla Liiv pintsakut annetades koguni põlvili langenud. Kindlasti oleks hirmvaese kirjaniku viletsa pintsaku eest saadud vähene raha ehitusel ära kulunud, sest oli ju kaela võetud tohutu võlakoorem, kui rahva annetusist kaugeltki ei piisanud.

Kuigi pintsaku legend, mida ka Friedebert Tuglas aitas tuntuks teha, võis annetusi tagant tõugata, nagu too ürp vast mõni aasta tagasi veel kord teatrit reklaamida aitas. Levis nimelt jutt, et Estonia keldrist leiti Liivi legendaarne pintsak üles ja see on nüüd teatris klaasi all näha.