Harju rajooni Ranna sovhoosi töökollektiiv rõõmustab tootmisedusammude üle. Sirguva vahetuse eest hoolitsedes ehitas sovhoos 850 kohaga kooli, kuhu üsna hiljuti saabusid esimesed kuueaastased koolilapsed. Majandi lasteaias käib 220 väikest tüdrukut ja poissi. Pildil läheb väike koolitüdruk 1986. aasta septembris esimesse klassi, saatjaks ema.Foto: Jüri Vendelin
Eesti
25. september 2020, 11:46

FOTOLAEGAS | Kolhoosielu klõpsud Eesti eri kantidest

Nõukogude ajal jõudsid paljud fotod ja reportaažid ajalehtedesse tänu Eesti Teadeteagentuuri (ETA) fotoreporteritele, kes võtsid ette pildistamisretki kogu Eestis. Siin lehekülgedel avaldatud maaeluhetked pärinevad pildiseeriatest, mis on jäädvustatud 1980. aastate keskel kolhoosides ja sovhoosides. 

Kaks autorit tegutsesid ühise meeskonnana. „Töötasin Jüri Vendeliniga umbes kaheksa aastat tandemina ja tegime väga palju pilte. Kui sõitsime komandeeringusse, siis oli meil kaasas mitu aparaati, nii mustvalge kui ka värvilise filmiga. Pärast ei hakanud me vaidlema, kes mis pildi tegi, vaid leppisime lihtsalt kokku, et kõik võtted on kahe nimega,“ selgitab Viktor Vesterinen (74). Tema asus ETAs tööle 1970. aastate keskel ja töötas seal kaheksakümnendate lõpuni.

Viktor toonitab, et nad ei teinud kunagi üksikpilte, nii nagu ajalehefotograafid. „Meie sõitsime komandeeringusse ja tegime kohapeal suure fotoseeria. Ühe pildi pärast ei olnud meil mõtet sõita,“ selgitab ta. „Pärast seda pakkus agentuur neid pilte Eesti lehtedele, näiteks Rahva Häälele ja Sovetskaja Estonijale. Nemad võtsid sealt ühe või kaks pilti, aga mõnikord ka terve eksklusiivse reportaaži.“ 

Erinevalt ajalehepiltnikest pidi fotokorrespondent hankima kohapeal ka infot ja selle lühikokkuvõtte foto tagaküljele kandma. Teksti aitasid vormistada ETA toimetajad. Ka siin avaldatud fotode juures on väljavõtteid kunagistest tekstidest.

Põhiosa ETA piltidest läks aga Moskvasse üleliidulisele infoagentuurile TASS, kes pakkus fotosid edasi välisriikidele. „Mõnikord saadeti meile fragmente ajalehtedest, kes meie pilte olid avaldanud – näiteks Saksamaalt või Jaapanist,“ meenutab Vesterinen. „Ükskord uurisin, kui laialt meie fotod on levinud, öeldi, et üle 140 riiki. Väga suur huvi oli Tallinna vanalinna ja laulupeopiltide vastu, need läksid maailmas nagu soojad saiad. Loomulikult läksid väga hästi ka olümpiapildid. Aga kõige nõutum oli ikkagi eesti kultuur.“

Viktor Vesterinen ja Jüri Vendelin osalesid 1987. aastal ka suurest rahvusvahelises projektis „Üks päev Nõukogude Liidus“ (A Day In The Life Of The Soviet Union”), mille korraldas Ameerika kirjastuskorporatsioon Collins Publishers. Meeskonda kuulus sada maailma paremat fotoreporterit. Viktor saadeti jäädvustama 15. maid Siberis BAMi ehitusel, Jüri tegi oma fotod Eestis. Piltidest koostati suurejooneline album, mis Nõukogude Liidus müügile ei tulnudki. Aga kummalgi autoril on kaks bestsellerit kodus olemas.

Harju rajooni Saku näidissovhoosi traktorist Aare Hunt tangib oma masinat uues moodsas bensiinijaamas, mis jälgib täpselt, kui palju määrdeõlisid ja kütust kulutatakse. Kogenud töömees kinnitab, et oskab kütust säästlikult kasutada ja ülekulu tõttu oma taskut kergendama ei pea. Foto on tehtud mais 1986. Foto: Jüri Vendelin
Saku näidissovhoosis läks käiku moodne bensiinijaam, mis peab täpset määrdeõlide ja kütuse kuluarvestust. Majandil on ka bensiiniauto, et masinad ei peaks põllult bensiinijaama sõitmiseks aega raiskama. Igal mehhanisaatoril on nüüd valikuvõimalus: kas töötada hoolikalt ja saada lisaks palgale 95 protsenti kokkuhoitud kütuse maksumusest või tasuda kütuse ülekulu eest omast taskust. Foto on tehtud mais 1986. Foto: VIKTOR RUDKO
Niimoodi koristati 1987. aasta suvel vilja Võru rajooni Rõuge sovhoosis. Foto: VIKTOR RUDKO
Ranna sovhoos eraldab sotsiaalseteks vajadusteks peaaegu miljon rubla aastas. Suur osa sellest suunatakse elamuehitusse – igal aastal saab uue korteri 30 perekonda. Võimalus on asuda ka ühepereelamusse, kus on loodud kõik mugavused ja võib tegelda aiapidamisega. September 1986. Foto: VIKTOR RUDKO
Saaremaa Kingissepa kolhoosi 40. aastapäeva puhul poseerivad Tantse farmi lüpsjad (vasakult) Eha Suurem, Katrin Jõgi, Milvi Naak ja Evi Lember.  Foto on tehtud 1987. aasta septembris. Foto: Jüri Vendelin