Mis juhtus 1985. aastal? Pikk sai jõudis Mustamäele müüki, leiti Titanicu vrakk

Kirjanikud kogunevad Pegasusse

15. mail avatakse pidulikult kirjanike klubi Pegasus, mis koguneb kolmapäeviti Tallinna vanalinnas samanimelises kohvikus. Klubi presidendiks saab Arvo Valton, kuid praktilisi asju ajab tema abikaasa Tiina Vallikivi.

Kirjanik Kalev Kesküla meenutas 2000. aasta Eesti Päevalehes, et Pegasuses oli igal nädalal kirjanduslik või eluline ülesastumine. Sellele järgnes vaba veinirohke seltskondlik vestlus. Sõna said Indrek Toome ja Merle Jääger, Mauri Raus ja Lennart Meri, peeti ilmunud raamatute sünnipäevi ja ärakeelatud artiklite peiesid. Kirjanduse kõrval olid moes parateemad – Igor Mang rääkis astroloogiast ja Tunne Kelam lendavatest taldrikutest. Nii kestis kuni iseseisvumiseni, kui Pegasuse kohvik langes varjusurma.

Mandri-Eesti keskpunkt saab tähise

Adaveres pannakse paika tähis, mis märgistab Mandri-Eesti keskpunkti. Selle määramisel on Eesti idapiiriks võetud Tartu rahu piir, nagu kirjutab hiljem 1997. aasta Postimees. „Tartu ülikoolis 45 aastat kartograafiat ja geodeesiat õpetanud Lev Vassiljev on graafilisel meetodil määranud Mandri-Eesti keskpunkti koordinaatidega 58 kraadi 41 minutit põhjalaiust ning 25 kraadi 46 minutit idapikkust. See punkt paikneb Põltsamaa linnast neli kilomeetrit loodesse,“ kirjeldab ajaleht. 

Mälestuskivi pannakse Tallinna–Tartu maantee äärde kaks kilomeetrit Adaverest Põltsamaa poole Kalmemäele – paika, kus juba enne seda asus väike mägi puudesalu ja ohvrikiviga.

Leitakse Titanicu vrakk

1. septembril leiab Prantsuse ja USA ühisekspeditsioon Titanicu vraki. See juhtub 73 aastat pärast seda, kui uppumatuks peetud ookeaniaurik 1912. aasta 14. aprillil Atlandi ookeanil vastu jäämäge põrkab ja 1500 inimest endaga märga hauda viib.

Ekspeditsiooni juhivad okeanograafid Jean-Louis Michel ja Robert Ballard, kes kasutavad selleks uurimisalust Argo. Teadlased teevad koostööd USA mereväega, kes soovib katsetada uudset allveetehnoloogiat.

Titanic leitakse 12 päeva enne uurimismissiooni lõppu tänu objektidele, mis laeva uppudes on eemaldunud. Vrakk lebab Kanada Newfoundlandist kagus 3,8 kilomeetri sügavusel umbes 22 kilomeetri kaugusel paigast, kus Titanic arvati olevat uppunud. Leidjate suurimaks üllatuseks on laev pooleks murdunud.

Ekraanile tuleb „Vaatevinkel“

5. detsembril läheb Eesti Televisioonis eetrisse esimene saade sarjast „Vaatevinkel“. Koos Nõukogude Liidu uue juhi Mihhail Gorbatšovi võimule tulekuga ja perestroika levikuga on tekkinud suurem vajadus päevakajaliste arutlussaadete järele. Nii jõuabki vaatajate ette saade, mille tunnuspildile on joonistatud kolm paari teravaid kääre. Stuudios arutlevad ilmaelu üle Mati Talvik, Märt Müür ja Uno Maasikas, tegemises osalevad ka Aarne Rannamäe ja Sulev Talberg. Saade käib eetris igal kolmapäevaõhtul pool tundi kuni 1991. aastani välja.

Pikk sai jõuab Mustamäele

30. detsembri Õhtuleht annab teada, et lõpuks ometi müüakse pikka saia ka Mustamäel! Tootmiskoondis Leibur avas oma 1. tehases (Kadaka tee 76 a) uue väikese pagaritöökoja ja nüüd saab seda maitsvat moetoodet hankida otse koondisevärava kioskist. 

Enne seda tuli 70 sentimeetri pikkuseid uutmoodi saiu, millel nimi Eriline, ostmas käia kesklinnas. „Lomonossovi tänava pagaritööstusse pandi mõni aeg tagasi üles veel üks küpsetusahi. Toodang küll suurenes, aga saiu ikka kõigile ei piisanud. Juunis Tallinnas korraldatud rahvusvaheliselt näituselt ostetigi veel üks pagaritööstuse sisseseade. Vaba ruum liinile leiti 1. leivatehases. Nüüd ei pea mustamäelased ega õismäelased pikka saia kesklinnast hankima,“ rõõmustab Õhtuleht.

RAAMAT – sujuv sissevaade Kadrioru parki

„Barokne Kadriorg“
Jüri Kuuskemaa
Tallinn, Perioodika 1985

Kahtlemata on Kadrioru lossi- ja pargiansambel olnud läbi aegade üks Tallinna tähtsaim ajalooline paik. Koha olulisust kinnitab ka brošüür „Barokne Kadriorg“, mis on välja antud kirjastuse Perioodika sarjas „Tallinna vaatamisväärsused“. 48-leheküljelise raamatukese autor on kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa, kes jagab tänapäevalgi huvilistele oma rikkalikke ajalooteadmisi.

Selles brošüüris annab Kuuskemaa ülevaate Kadrioru lossi- ja pargiansambli ajaloost ning arhitektuurist, Peeter I majast, pargi ja lossi rajamisest. Üksikasjalikult käsitleb ta ka lossihoone ehitust ja interjööri.

Autor teeb seda nii neutraalselt ja oskuslikult, et raamatuke sobib Kadrioruga tutvumiseks  35 aastat hiljemgi. Mõistagi on seal aastatega palju muutunud ja park on arenenud külastajatele järjest atraktiivsemaks, ent ajalooliste hoonete tekkelugu on jäänud ikka samaks.

Selle raamatu eeskujul tekib huvi sirvida ka sama sarja teisi brošüüre, kus eri autorid räägivad näiteks laululavast, raekojast, matkamajast, aga ka Tallinna selle aja monumentidest ja dekoratiivskulptuuridest, millest paljusid praegu linnapildis näha enam pole.