Foto: Teet Malsroos
Eesti
5. september 2020, 00:05

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti tahtis kohelda sõjapõgenikke

Euroopas möllas sõda viiendat päeva. Ajalehtede esiküljed kõnelesid, et läänerindel hakkasid lõpuks liikuma ka Prantsusmaa ja Inglismaa väed, abistamaks sakslaste rünnaku all olevat Poolat.

Oli 5. september 1939 ja siseminister  Richard Veerma kutsus ajalehtede esindajad enda juurde. Ta tuletas meelde, et Kuressaarde jõudis mootorpaat Poolast põgenenud 16 juudiga – nende seas ka naine ja laps. Läti piiril aga peeti kinni kolm Poolast põgenenud venelast.

Siseminister lubas, et Kuressaarde jõudnud inimesi tagasi merele ei saadeta, kirjutab Rahvaleht. „Loata üle piiri tulijaid ei kohelda aga Eestis külalistena. Nad isoleeritakse ja pannakse tööle,“ kinnitas Veerma. „Selliseid üle piiri tulijaid võib viibida meie territooriumil mitmeid. Nende sallimine siin on aga praegusel segasel aja lubamatu,“ rõhutas ta ja tuletas kõigile kinnisvaraomanikele meelde, et on lubamatu anda öömaja kahtlustäratavatele inimestele. Eriti siis, kui nad on tundmatud ega oma dokumente.  

„Samuti on keelatud anda sellistele isikutele sõiduriistu või nende saamiseks kaasa aidata, olla teejuhiks ja tõlgiks,“ märkis minister, teatades, et kodanikke, kes nende normide vastu eksivad, karistatakse kuni kolmekuuse vangistuse või tuhandete kroonideni ulatuva rahatrahviga: „Seepärast on nende normide täitmise järgi kohustatud valvama kõik kodanikud, aidates kaasa oma julgeolekule.“