Konka Tallinnas Vene turulFoto: Heinrich Tiidermann/Wikimedia Commons
Eesti
4. september 2020, 00:04

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas konka majaomanikud tigedaks tegi

Hoburaudtee ehk rahvakeeles konka ehitamiseks anti Tallinnas kolmele parunile kontsessioon. Nad avasid 1888. aasta augustis esimese liini, mis kulges Vene turult Narva maanteed pidi Kadriorgu ja septembris Tartu maanteele – seda kuni umbes praeguse Keskturu peatuseni. Sügisel jõuti valmis ka liini pikendusega. See suundus piki Viru tänavat Vana turu kaelani.

Linlased olid väga rahul, kuid ometigi kirjutasid majaomanikud kuberner Šahhovskoile linnavalitsuse peale kaebuse. Hoburaudteeselts tegevat neile suurt kahju, loopides prügi ja lume oma rööbastelt nende kinnisvara ette. Linnavalitsuselt nõuti kahjutasu ja kui too keeldus, viidi asi kuberneri ette. Samuti kinnitasid majaomanikud, et konka ei sobi vanalinna kitsastele tänavatele (kavas oli avada liinid, mis kulgeksid vaksalist piki Laia, Pagari, Pikka ja Kinga tänavat Raekoja juurest Vana turu kaelani). Esiteks tekiks oht kodanike julgeolekule ja teiseks väheneks nende tänavate kinnisvara väärtus.

Linnavalitsus polnud nendegi väidetega nõus ja ütles, et konka keelamine vanalinnas sunniks kontsessiooni võtnud parunid suurt kahjutasu nõudma. 

Lõpuks pani linnavalitsus kuberneri pealekäimisel politsei valvama selle üle, et lund ja prahti ei loobitaks rööbastelt majade ette, vaid veetaks linnast minema. Täieliku võidu said aga kanged vanalinna kinnisvaraomanikud: sinna jäigi hoburaudtee ehitamata ja kadus mõne aja pärast ka Viru tänavalt ja Vana turu kaelast.