Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas surnud riiginõunik pidas tsensoriametit

Kulus aastakümneid, aga too ukaas seisis ikka kirjastamisel risti ees. 

Siis asus võitlusse 1861. aastal Moskvas muusikakirjastuse loonud Peeter Jürgenson, kes oli kuuldavasti eesti soost ning Tallinnas sündinud, kuid üles kasvanud Peterburis. Ta oli töötanud ka sealsetes muusikaärides. Jürgenson Ta meelitati Moskvasse suure kaubamaja muusikaosakonna juhatajaks, kuni otsustas oma ettevõtte asutada ja tundmatute heliloojate teoseid kirjastada. 

Üks noist oli Pjotr Tšaikovski, kes kirjastajaga sõbrunes ja avaldas siis enamiku oma töödest tema juures. Kirjutatakse, et honorar olevat olnud nii suur, et helilooja pidanud seda lausa liiaks.

Kuid nii mõnelgi juhul oli avaldamisel risti ees ammune Aleksander I korraldus, mis sundis teise ilma läinud Bortnjanskilt eriluba saama. Jürgenson otsustas skandaali provotseerida ja andis loata välja Tšaikovski teose „Liturgia“. Sellele reageeris kohe keiserliku laulukoori direktor, kes palus noodid müügilt korjata ja hävitada.

Jürgenson kaebas asja kohtusse ja tuli võitjaks. Sestpeale võis Venemaal vaimulikku muusikat välja anda surnud riiginõuniku loata.