Ta polnud valinud juhusliku aja – parajasti käisid piiriläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel. Eller on hiljem antud intervjuus rääkinud, et kartis tollal valitsusjuhiks olnud Edgar Savisaare pehmust ja Eesti alade loovutamist.
Leningradi poole sõitsid kaitseliitlased ja toetajad 1. septembril, olid kella kuue ajal õhtul piiril Komarovka küla juures ning lõid telgid üles. 2. septembril otsiti vanu piiriposte, pandi paar uut piiriposti ja tõkkepuu maantee serva. Lõpuks tehti ühisfoto, loodi kiiruga inimkett maantee ja raudtee vahele ning põrutati minema.
"Tegemist oli operatsiooniga, mille eesmärgiks oli kogu Eesti sõjaeelse piiri tähistamine. Ehk siis ettevõtmine oli ülekaitseliiduline, kus osales üle pooletuhande kaitseliitlase üle Eesti. Tartu rahu piiri tähistamine kavatseti viia läbi nii Narva tagustel aladel, Petserimaal, aga ka Eesti-Vene-Läti ajaloolisel kolmikpunktis. Kokkuvõtvalt välkoperatsioon ka õnnestus, st Komarovka oli vaid üks (üldsegi mitte ainus) koht, kus eesmärk täideti," täpsustas kaitseliitlane Tanel Rütman.
Eesti NSV valitsus usaldas toimunust avalduse teha alles 5. septembril. „Kõne all ei ole Eesti Vabariigi ametlik üritus. Leningradi oblasti juhtkonnaga on saavutatud kokkulepe hoiduda jõu kasutamisest ning teha sanktsioneerimata aktsioonide puhul hoiatus... Kaitseliidu aktsiooni võib hinnata kui katset survestada Ülemnõukogu ja Eesti valitsust eelkõige sisepoliitilisest aspektist. Need sündmused kinnitavad ka valitsuse arvamust, et piiri tuleb hakata kontrollima.“
Kaitseliit taasloodi 1990. aasta 17. veebruaril okupatsiooni tingimusis rahvaalgatuse korras, mandaadi esimesele sõjajärgsele Kaitseliidu ülemale Kalle Ellerile andis toonane EV peaminister eksiilis, EV peaministri ülesandeid Heinrich Mark. Kalle Elleri ametiaeg Kaitseliidu ülemana lõppes 1991. aasta kevadel, kui legitiimne Eesti vabariigi valitsus nimetas Kaitseliidu uueks ülemaks Manivald Kasepõllu.
Kommentaarid