Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas koolis õppemaksust lahti saadi

Varem pidid üliõpilased Tallinnas maksma tudeerimise eest 400, mujal 300 rubla. Kunsti- , teatri- ja muusikaõpe oli kallim, see maksis 500 rubla. Keskhariduse eest tuli Tallinnas tasuda 200 ja mujal 150 rubla. Neid arve võis vanemate staatus muuta.

Niisiis oli tohutult palju erandeid. Paljud olid õppemaksust sootuks vabad, kuid pursuide järeltulijatele (näiteks kirikuõpetajad ja kaitseliitlased) lajatati kõik summad täiel määral. Lapsed, kelle vanemad olid esimese vabariigi ajal endaga majanduslikult toime tulnud, maksid õppimise teistele kinni.

Esmapilgul näib, et see pole just kuigi suur raha, mis tuli õppimise eest välja käia. Kuid küllap oli seda siiski raske tasuda, sest hüppas ju keskkooliõpilaste arv 1956. aastal kohe üles. Koolimajadest tuli puudus kätte. Osalt muidugi ka sel põhjusel, et võõrtöölised kolisid üha agaramalt teistest liiduvabariikidest Eestisse.

Ühest omaaegsest veidrusest, et poisid ja tüdrukud pidid eraldi koolides käima, saadi meil lahti 1954/1955. õppeaastast.