Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas koolis õppemaksust lahti saadi 

Tõnis Erilaid, 1. september 2020 00:04
Foto: Teet Malsroos
Suur pidupäev see ei olnud: Nõukogude Õpetaja mahutas väikeses kirjas oleva lühiuudise esikülje vasakpoolsesse alumisse nurka. „Selleks, et luua kõige soodsamad tingimused üldise keskhariduse teostamiseks ja noorsoole kõrgema hariduse omandamiseks, kaotada 1. septembrist 1956 õppemaks keskkoolide vanemates klassides, spetsiaalsetes keskõppeasutustes ja kõrgemates õppeasutustes“

Varem pidid üliõpilased Tallinnas maksma tudeerimise eest 400, mujal 300 rubla. Kunsti- , teatri- ja muusikaõpe oli kallim, see maksis 500 rubla. Keskhariduse eest tuli Tallinnas tasuda 200 ja mujal 150 rubla. Neid arve võis vanemate staatus muuta.

Niisiis oli tohutult palju erandeid. Paljud olid õppemaksust sootuks vabad, kuid pursuide järeltulijatele (näiteks kirikuõpetajad ja kaitseliitlased) lajatati kõik summad täiel määral. Lapsed, kelle vanemad olid esimese vabariigi ajal endaga majanduslikult toime tulnud, maksid õppimise teistele kinni.

Esmapilgul näib, et see pole just kuigi suur raha, mis tuli õppimise eest välja käia. Kuid küllap oli seda siiski raske tasuda, sest hüppas ju keskkooliõpilaste arv 1956. aastal kohe üles. Koolimajadest tuli puudus kätte. Osalt muidugi ka sel põhjusel, et võõrtöölised kolisid üha agaramalt teistest liiduvabariikidest Eestisse.

Ühest omaaegsest veidrusest, et poisid ja tüdrukud pidid eraldi koolides käima, saadi meil lahti 1954/1955. õppeaastast.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee