Foto: Wikipedia
Eesti
24. august 2020, 08:09

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas dramaatilisel retkel hukkus Eestirand

Meie omaaegse ühe suurema auriku Eestirand evakueerimisteekond Venemaa poole algas 24. augustil 1941 kell 10. Pardal oli kuni 4000 meest. Linna Teataja kirjutas septembris, et kapten jälgis joogivee kulu ja tema hinnangul võis laeval olla isegi 4800 inimest.

„Karavan koosnes 17 transportlaevast, mille ees liikus kolm miinitraalerit ja üks sõjalaev, järel kahurpaat (end. Sulev). Eestirand liikus karavani sabas. Keri tuletornist möödudes tuli õhurünnak. Kell 15.15 tabasid Eestiranda kaks lennukilt visatud pommi,“  räägib Linna Teataja. „Üks pommidest tungis kogu laevast läbi. Teine pomm sai paremast pardast rikošeti, tungis keset päästevestide aseainena laevalaele kuhjatud planguvirna, siis läbi kahe teki trümmi asbestikottide virna ja lõhkes seal. Peale asbesti oli trümmis veel 3 luksusautot ja vineeripakke, mis paiskusid laiali inimeste otsa. Kapteni arvates jäi seal rusude alla 30-40 meest. Puhkes paanika, mitusada meest hüppas üle parda puuplangud kaenlas või loopis neid vette, et ise järele hüpata. Laev jäeti Keri juures seisma. Kell 18.15 tuli teine pommirünnak. Kapten Boris Nelke eiras telefonitsi saadud käsku minna Leningradi ja juhtis laeva Prangli randa, kuhu jõuti kell 20.30.“

Laev oli rannast mitmesaja meetri kaugusel ankrus. Juba järgmisel hommikul tuli uus pommirünnak. Öösel oli siiski 2762 (2672) meest saarele pääsenud.